Tean, et seda blogi loevad ka mitmed ajakirjanikud. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga millegipärast küsitakse minult õige tihti - kust te teate seda kõike, mida rääkida?
No mida sellisele küsimusele vastata! Intervjuudest ei saa rääkida, sest siis nad küsivad, et kuidas sa tead, kellele helistada. Pressiteadetest ei saa ka rääkida, sest sellepeale kord küsiti, et kuidas teatakse, et just mina õhtul eetris olen, et mulle saata. Kusjuures tegemist ei ole norimistega, vaid siira uudishimuga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
MInu käest pole niimoodi küsitud, vaid pigem tahetud teada, kust tulevad ideed, millest kirjutada.
Olen olnud sellele vastamisega hädas. Sest ideed ju lihtsalt tulevad. Kuskilt. Küllap tead isegi.
Kui mult küsiti, kuidas ma seda kõike tean, millest räägin või kirjutan, siis vastasin, et sellepärast tean, et söön kalamaksaõli. Nali, nali...
Ega tegelikult seda tööd, mis jääb avaldatu varju, ei saagi kellelegi ära seletada. Ikka on võimalik ainult ühest või teisest nüansist rääkida - ajakirjanik on ju nagu käsn, mis immutab oma teadmisi igalt poolt.
Seda arvavad ka vähemalt pooled inimesed, et kui inimene on eetris kell 18.55, siis ta läheb tööle umbes 18.30ks.
Postita kommentaar