Ma ei ole bussijänes!

Ajakirjanikud ei tee lugusid vaid enda elust, vaid ka sellest, mida autoaknast lihtsalt näevad.

Ehk siis - kui ma tegin täna loo sellest, kuidas MuPo kohtleb bussijäneseid, siis see ei tähenda, et ma oleksin piletita sõidu eest vahele jäänud. Pole bussiga viimasel ajal sõitnudki, olgu siis piletiga või ilma. Paar sõpra arvasid, et ka isiklikult kuidagi tundsin end puudutatuna. Kui, siis vaid tähelepaneliku inimesena. Seega veelkord - ei jäänud vahele.

Lugu ise oli järgmine.

Kellele sa annaksid korterivõtmed?

Rääkisin eile Jüri Piheliga. Ta ütles, et oli tudengitega talk-show kursuse raames arutanud, milline on hea saatejuht. Ja tudengite järeldus on tegelikult väga huvitav: hea saatejuht on see, keda sa usaldaksid nii palju, et annaksid talle oma korterivõtmed.

Tegelikult päris huvitav ja õige kokkuvõte. Igaüks võib nüüd mõelda, kellele saatejuhtidest tema annaks võtmed. Ma ise ei tahaks taktitundeliselt öelda, kellele annaks, kellele ei annaks. Pärast öeldakse veel, et halvustan konkurente.

Koduteel mõtisklesin, kas ma endale annaksin... (Koju jõudes avastasin, et mul polegi enda kodu võtmeid, õnneks polnud ma esimene kojujõudja ...)

Hea link ja varia töömõtteid

Eile tegin kaht lugu. Esimene oli Maripuust, mis näitab tõsisesse tsüklisse langemist: 6. päev järjest mingi asi sel teemal teha. Iseenesest huvitav oli eile isegi teha, head materjali sai ka, aga see tähendas ka üle pika aja tõsist Riigikogus istumist - 4,5 tundi. Pärast sellist päeva kohe pead helistama K'le ja ütlema, et täna saame kokku, sest on olnud väga tobe päev.

Saime kokku - ning rääkisime Maripuust ja sellest, et Igor Gräzin rääkis eile Riigikogu koridoris teooriat, et Maripuu jamas olen üldse mina isiklikult süüdi. Tema teooria on selles, et nimelt enne ei olevat keegi teadnud Maripuu olemasolust , kuni mina talt ükskord küsisin kommentaari Mardna homolausele. Sealt tekkisid uudised, et Maripuu mõistis Mardna lause hukka ehk netikommentaatorite keeles homodekaitsja Maripuu kuvand oligi tekkinud. Ja sellest ajast üldse hakati Maripuule tähelepanu pöörama. Pärast naersime Elo Mõttusega, et kellelt nüüd järgmisena peaks küsima homoteemalise küsimuse. Elo soovitas kõrgelt lennata ja küsida kohe peaministrilt.

Ei küsinud ma seda peaministrilt. Küsisin Ansipilt hoopis Maripuu kohta. Peaministri vastusest 80% oli sama arvuderida, mida ta valitsuse pressikonverentsil juba rääkis probleemi ulatusest - ja juhuse tahtel rääkis ta seda mulle samale kassetile ja vist ka samale kohale, kus läks pressika jutt ehk siis tehniliselt võttes kustus peaministri neljapäeval räägitud jutt ja asendus täpselt sama jutuga. Ülejäänud vastused olid Maripuu ja tema vabastamise teemal väheütlevad.

Teine lugu eilsel päeval ning ka teine teema Ansipiga oli Padari europarlamenti kandideerimise teema. Keskerakond tegi Ansipi vastusest TV3'le sellise pressiteate, et mul on lausa paha tunne, et ma peaministrilt seda küsisin. Tegelikult muidugi eriti pole, sest tegelikult on ju täitsa edev, kui sinu teema kaugemale jõuav, aga see pressiteade on lihtsalt niiiii keskerakondlik. Päris naerda sai seda lugedes, kuigi sel on ka õpetlik iva sees - kuidas on võimalik võtta üks lause ja keerata see sellise poliitilise padru sisse.

Selles õpetuses on Keskerakonna viimased näited siiski lapsemäng reedese Partsi vastuse kõrval. See oli vastus Kalev Spordi küsimusele, mida intervjuu järjekorras oodates kuulsin. Küsimus: "Mida arvate Hiiumaa elanike vastuseisust tuulepargile?" Vastus (mälu järgi, mitte sõna sõnalt): "Aktiivsed kodanikud on alati head. Näeksin heameelega, et ka Tallinna elanikud väljendaksid rohkem oma arvamust ning kutsuksin neid Kalev Spordi vahendusel julgemalt võtma sõna näiteks pealinna suurte propagandakulude vastu." Ma ei tea, kas Kalev selle sisse ka pani... Igatahes Partsil oli silmnähvatavalt lõbus vastates, kõrvalolnud Marje Josingul ka, minust rääkimata.

Aga see pealkirjas lubatud hea link on ka meediaõpetuse teemal. Soovitan lugeda, mõned kirjutised on küll arusaamatud, aga muidu on väga häid terasid.

Varia muljeid eilsest

Valitsuse pressikalt:

Eesti Päevalehe ajakirjanikul Raimo Poomil oli hea küsimus Ansipile - kui toetuste süsteemiga tekkisid probleemid oktoobris, kuid Ansip ütles veel eelmisel nädalal, et ei kommenteeri, kuna ootab sotsiaalministeeriumi infot ning et kui eelmisel aastal luges Ansip lehest, et eurotoetuste maksmine peatati Eestile, kas peaminister üldse teab, mis riigis toimub. Tõeliselt hea küsimus.

Maripuu oli eile pressikal silmnähtavalt väsinud ja kurnatud. See polnud nähtav mitte ainult ligi tund temaga pressikonverentsil olles, vaid vähemalt kaks vaatajat ütlesid pärast saadet seda ka selle umbes minuti põhjal, mis Maripuu nägu uudistesaates eetris oli. Üks valitsusallikas ütles eile eravestluses, et nad kardavad väga, et pensionidesüsteem ei saa valmis ja tulevad jamad. Just kardavad, mitte polnud selles jutus skandaalisoovi või opositsiooni pläkutamist.

Nädalakokkuvõtte salvestus oli seekord eile hilisõhtul ja montaaž kohe ka. Taas kord neljapäev, kus kojuj jõudsin alles kell 1 öösel. Igor Gräzini asendajaks olnud Raivo Järvi oli täitsa hea - selged mõtted, konkreetsus, hea reaktsioon jutu arenemisele. Mõnikord tabasin end muidugi mõttelt, et huvitav, mis oleks toimunud, kui Gräzin ei oleks Ameerikas ja oleks pidanud ise rääkima Maret Maripuust:)

Ja eile sain veel õppetunni, et vaataja paneb uudistesaates tähele täiesti x-asju. Näiteks mida teeb intervjueeritava käsi püksitaskus.

Majandusest ja Maripuust ehk lihtsalt töönädalast

Teisipäeval sai tehtud väike eluasemelaenude lugu (väike sõna otseses mõttes - 100 sekundit pikk). Tegelikult on ikka täitsa jama, tiksus kuklas - varem olid majandusteemad kuidagi isikust elust kaugemalt, seda teadsid ikka, et keegi kuskil on hädas ja töötuid inimesi on ka, aga viimasel ajal pole need enam inimesed, keda ei tunne.

Endal probleeme pole, aga järjest rohkem kuuled lähemast ümbrusest, et keegi jäänud töötuks, mõni tuttav-sõber otsib mitmendat kuud tööd, mõni sõber kurdab, et kohe pannakse firma kinni. Eluasemelaenude maksmisega hädas olijaid ka lähemas tutvusringkonnas juba olemas. Hoidja juures käib vähem lapsi, sest lapste vanemad on muutunud kodusteks - kas sunnitud palgalise puhkuse väljavõtmisel, kas palgata puhkusel või üldse töökoha kaotanud. Jne. Jne.

Aga muidu on nädal siiamaani olnud täitsa üksluine - esmaspäeval Maripuu lugu, teisipäeval lisaks laenude loole väike Maripuu lups, kolmapäeval Maripuu lugu, nüüd lähen valitsuse pressikale ja kolme korda võite arvata, mida peamiselt kuulama + pärast veel jutud samal teemal. Eile tuli pildiliselt ja tempolt täitsa hea lugu, mida Maripuu sellest arvas, seda ma ei tea, aga ilmselt mitte samamoodi.

Eks näis, mis reedel saab. Aga kuskile satub ka Gräzini ja Riisalu nädalakokkuvõtte tegemine, kus ilmselt ka Maripuu üks teema on. Ameerikas oleva Gräzini asemel on kahjuks küll kohal Raivo Järvi. Kahjuks sellepärast, et Gräzin Maripuust rääkimas võiks olla sama efektne, kui kord Riisalu asendajaks olnud Vilja Savisaar, kes rääkis Edgar Savisaarest.

Maret Maripuu

Ma üritan nüüd uue aasta algul olla tubli ja oma blogi ka tublimalt kirjutada. Selle aasta esimese tööpäevapuhul siis hea teha algust kõikide oma lugude kommenteerimisega.

Mõningase pika hambaga põhjustel, mida siin kommenteerima ei hakka, sai minu osaks täna maret maripuu ja toetuste väljamaksmise segadus + üks segadus, millest ma kuulsin tuttavalt apteekrilt.

Lugu siis selles, et Maret Maripuu kutsus kokku pressikonverentsi, et rääkida, kuidas kõiges on süüdi kantsler ja asekantsler, kes talle lihtsalt ei rääkinud, et asjad on halvad. Laua taha oli aetud ka üks puuetega inimeste eest võitleja, kes sõimas läbi Eesti Päevalehe nende pealkirja eest, kus nimetati puuetegi inimest väetiteks. Ministeeriumi kohta ütles puuetega inimeste eest võitleja, et eks ikka juhtub ja täpsustavatele küsimustele, et kas kõik on korras, ei julgenud midagi vastata. 5+ ministeeriumi suhtekorraldajatele selle eest. Kaamerate selja tagant kostis turtsumist küll pressika ajal ning pärast sai ka intervjuu, kus üks teine puuetega inimeste eest võitleja võttis asja kokku sõnadega: "Ma lähen kohe vihaseks, kui rääkima hakkan." Edaspidi soovitaks ministeeriumi suhtekorraldajatel ikka vaadata, keda nad pressikonverentsile sisse lasevad :)

Loe ka Delfit.

Aga Maripuu on raudsete närvidega. Et oleks üks nõrkusehetk, üks vale lause, et oleks mõni vastus varem välja mõtlemata... Valitsusel on sellest kasu, kas ka teistel, see on juba teine lugu...