Reiljani kohtuasi

Nüüd on kohtuasi mõneks ajaks pausile läinud ja tahaks teha kokkuvõtte mis toimub. Kasvõi enda jaoks kuni emotsioonid ja mõtted värsked. Siis hea novembri lõpus ette võtta ja mälu värskendada.

Esiteks kõnede kuulamise (õigemini ettelugemise) ajaks kinniseks kuulutamine. Andku advokaadid mulle andeks, aga ma ei usu, et seda tehti ärisaladuse kaitseks. Prokurör on öelnud, et seal polnud mingit ärisaladust ehk siis neid kohti ei loetud ette. Mina arvan, et nendes kõnedes oli asi palju konkreetsem kui tunnistustes ning et sellest avalikkus teada ei saaks, kasutati ärasaladuse nippi, mille vastu vaidlemiseks polnud prokuröril tegelikult reaalset võimalustki. Iseasi muidugi, et Bergmanni sõnul pole parimad kõned (sealjuures üks ebaseaduslikuse kahtlusega "üks parimaid tõendeid") veel ettekandmisele tulnud. Aga samas - need, kes on neid materjale lugenud (ja ei ole ei kaitsjad ega prokurörid), ütlevad et seal pole midagi konkreetset. Aga need allikad pole ka väga erapooletud, vaid arvavad protsessist väga kallutatult.

Igatahes selle järgi, mida avalikkus on kuulnud (ja ma kordan, et see on vaid osa sellest, mis tegelikult on olnud ja veel tuleb, seega järgnev on kõik pooliku info põhjal), pole võimalik kedagi kolmikust süüdi mõista. Ärimeestest tunnistajad kinnitavad üksmeelselt, et Pärn pole lubanud maksta. Kusjuures seda nad mäletavad kõik vga selgelt, erinevalt muudest asjadest, aga eks see nii ole, et kohtus mäletatakse alati selgelt just seda osa, et "meie sõber on süütu". Aga kui pole maksta lubanud, siis süüdi ka pole. Pistisejuttude kuulamine iseenesest karistatav ju pole.

Aga selle kuulamisega on ka kahtlased lood. Ärimeestest tunnistajad räägivad küll presidendivalimistest, Rahvaliidust, nõudmisest ja 1,5 miljonist kroonist. Ka kohtumiskohtades, kontaktisikutest ja kohvis raha saatmise plaanist. Oleks nagu kindel laks ja trellis paistavad. Aga mis on ehk varju jäänud, kuigi on mainitud nii minu lugudes, kui teistes artiklites - kõik kuulmised on stiilis: "Sain Pärna jutust aru...", "oli emotsioon Pärna jutu põhjal". Ühesõnaga eeldused, arvamused. Mitte keegi pole öelnud, et Pärn ütles sõnaselgelt, et Reiljan on midagi nõudnud. Tegelikult on isegi prokurör öelnud, et kuskil pole kirjas/kuulda, et Reiljan küsis. Seega pole seni kõlanud ka midagi, mis võimaldaks Reiljani süüdi mõista. Aga see on s e n i. Kohtulik arutelu pole veel kaugeltki läbi.

Ja kui tõendid ütlevad (ma ei ütle midagi reaalselt toimunud olukorra kohta, vaid senikõlanud tõendite kohta) üks pole lubanud maksta ja teine pole küsinud, siis pole ka midagi vahendada ning Sild on ka süütu. Variant, et Sild on ise midagi korraldanud ja teinud isetegevust, on ka variant, aga sellega pole kohtus midagi teha, sest süüdistust ei saa käigu pealt muuta - prokurör ei saa öelda, et no ok, ma siis Reiljani ja Pärna ei süüdista, aga see Sild ise nõudis.

Aga mis on siis võimalikud versioonid toimunust:

1. Reiljan on pätt - kus suitsu, seal tuld. Ja kuigi tunnistused on ebakindlad, on raske uskuda, et kogu asi ka niisama on välja mõeldud. Kõik võib ju olla ikkagi nii, nagu süüdistus ütleb, sest kohus on kestnud 5 päeva, nendest 1 päev niisama vaidlemist ja kaks päeva on avalikkus saanud kuulata lünklikult.

2. Prokurör on pätt - sai käsu poliitilistest sfääridest, et leidku asi, mis kõlaks usutavalt ja avalikkusele arusaadavalt ning lööge Reiljan risti. Aga selle poliitilise käsu täitmiseks sellises mahus tõendite ja tunnistuste kokkusaamine tundub väga suure vandenõuteooriana.

2a. Prokuratuur on paranoiline - kuulis midagi pealt ja tõlgendas kohe oma rikutuse piirides. Aga ausad ärimehed ja poliitikud rääkisid vaid advokaaditasust, detailplaneeringu tasust jne. Kaitsjate lemmikteooria.

3. Sild on pätt - ehk ei teadnudki Reiljan midagi, vaid Sild õiendas kogu aeg "keldrites ja pööningutel" ja tegemist oli tema erasahkerdusega. Selline üldmulje on jätnud tunnistustest, aga kui ma peaksin tunnistajapingis vastama, kas keegi on öelnud, et Sild on pätt, peaksin ma vastama: "Ma ei mäleta, millise tunnistaja jutust täpselt on mulle jäänud selline mulje. Võib-olla on selline emotsioon üldse jäänud koridoris räägitud ajakirjanike jutust, mis segunes mõnikord lõõbiga ja ajakirjanike ajaviitsimiseks mõeldud hullumeelsete variantidega."

4. Ärimehed on pätid - üks kamp tahtis maja 180 miljoniga, aga võimalike konkurentide tõrjumiseks jaoks tehti ka 426 miljoniline pakkumine. Konkurente polnud, ja nüüd tahtsid ärimehed saada asja 180 miljoniga. Aga Reiljan võttis neilt tagatisraha ära ning väärib nüüd kättemaksu, mille jaoks punutigi see kuulujuttude võrgustik, mis koputaja kaudu ka prokuratuuri jms huviorbiiti jõudis. Tunnistajapukis on ärimehed kui ühest suust tunnistanud, et Reiljani tegevus tagatisrahadega oli nende arvates ebaseaduslik, kuigi üks kohtuotsus ütleb teistmoodi. Ministeeriumiinimesed on tunnistades öelnud, et riigile oli asi väga kasulik.

5. Tamm on pätt - komisjoni esimees on küsimärk. Miks hoiti ikka dokumente kinni? Kas on alust jutul, et lahkumisavaldus oli lihtsalt viisakas vallandamine? Kas ta ise ei püüdnud vahelt teha, on selle teooria mõte. Aga ma ei oska seda teooriat tõestada, aga neid küsimusi ei saa ma ka peast välja.

6. Pärn on pätt - tahtis endale vahelt teha ja toetusraha teistelt ärimeestelt kokku saada, kuigi temalt keegi midagi ei nõudnudki. Nõrk teooria.

6a. Pärn on lobamokk - Pruuli tunnistuse järgi tahtis ta juba ammu toetada Rahvaliitu, Vichmanni tunnistuse järgi on Pärn mees, kes rääkis palju. Järsku rääkis ta nii palju ja nii segaselt, et keegi ei saanud aru, kus üks jutt lõpeb ja teine algab. Lõpuks jõudis see loba ka Bergmanni kõrvu, kes ei saanud naljast aru.

Aga ajakirjanikel on muidugi pidu. Kui Reiljan süüdi jääb, saab küsida, kas hambahari on juba pakitud ja muid "intelligentseid küsimusi". Kui süütuks jääb, siis kuuleb kohtumaja trepilt atraktiivse ja müüva sajatuse kõigi aadressil.

Hetkede valikust

Eile Reiljani protsessil tuli tõdeda, et asjad juhtuvad ikka siis, kui neid kõige vähem vaja on.

Ehk siis eilsest. Suur osa sellest protsessist on väga veniv ja palju on selliseid protokollilisi küsimusi, mis prokuröril tuleb ära küsida ja tunnistajal vastata, et protokolli saaks kirja, aga kus pole mingit uudist. (huvitav oli vaadata, kuidas konkreetse jutuga ärimehed Kilp ja Vichmann selliste uurimiste peale kergelt ärritusid, et mis jutuveeretamine see olgu; näiteks siis, kui Kilbilt uuriti, et kui jäi mulje, et küsitakse valimisteks erakonnale, siis kuidas te Rahvaliiduni oma peas järeldamisega jõudsite, et miks te just Rahvaliitu selleks erakonnaks pidasite).

Aga kõigepealt räägiti eile hommikul räägiti 101. korda, kellel kui suur pakkumine oli. Selle jooksul helistati mulle kaks korda. Esimesel korral vajutasin kinni, teisel korral läksin ukse taha tagasi helistama, et mis siis ometi lahti, et mind nii paaniliselt vaja on. (See oli muide üks pank, kes arvas, et mul on pensionikindlustust vaja). Minu järel tuli ka ETV reporter välja. Kanal 2 oli selleks ajaks üldse ära läinud. Kui mina ja ETV välja tulime, oli küsimus a la stiilis "Kas te mäletate, kui suur oli konkurentide pakkumine". Rääkisin siis telefoniga kiiresti jutud ära, vahetasin paar sõna operaatoriga (nemad peavad väljas olema, õigemini - kaamerad peavad, aga neid ei jäta ju järelvalveta), rääkisin veidi ETV reporteriga ning läksin tagasi. ETV reporter jäi minust veel välja.

Aga kui ma sisse läksin, oli teemades tehtud tõsine edasiminek ja esimene küsimus, mida jälle kuulsin, oli stiilis: "...ja kellele see 1,5 miljonit presidendivalimiste toetuseks mõeldud sularaha pidi minema?" (no polnud mitte nii otsene küsimus, aga senist protsessi kulgu arvestades päris pöördeline). Ma võisin vanduda, et kõik saalisolnud naersid minu ja ETV üle, et me just sel hetkel koridoris olime. Ok, ilmselt mitte kõik, aga Rahvaliidu pressiesindaja ning minu arust ka Aivo Pärn vaatasid kelmikult küll minu arust.

Õnneks oli mu kõrval ajakirjanik, kes tegi endale märkmikusse stenogrammi ning temalt sain lugeda, mis vahepeal toimunud oli. Midagi ilma ei jäänud, salvestada ju sees nagunii ei tohi ning pärast intervjuuna sai asja ka kätte. Aga oli seda lisa tegevust vaja, niigi palju asju teha.

See meenutab juhtumit Riigikogus. Sai väliskomisjoni istungi lõppu oodatud. Ei mingit märki, et peaks lõppema. Tund möödus, ikka ei lõpe. Pole ka sellist kellaaega tulemas, et nad peavad lõpetama. Pärast pooleteisetunnist ootamist leidsin, et võiks kiiresti WC's käia. Minuti olin ära. Selle ajaga avanes uks ning kõik liikmed vajusid laiali. Ok, jälle ei jäänud millegist ilma, sest intervjuud sai kätte, aga töömahus on oluline vahe, kas saab nad kõik ukse tagant kätte või peab mööda lossi ringi luusima ja otsima-helistama, et kuhu keegi läks.

Ok, nüüd uuesti Liivalaia tänavale. Huvitav, kuidas Reiljan täna ajakirjanikke tervitab. Eile tänas irooniliselt, et temale tullakse toetust avaldama.

Celebrity Morph by MyHeritage

Igasuguseid asju mõeldakse netis välja - nüüd siis võimalus morfida oma nägu kuulsusega sarnaseks. Ja seda mitte suvalise kuulsusega, vaid sellega kelle näoga on sinu nägu kõige sarnasem. Minu puhul siis Elton Johniga.

MyHeritage: Celebrity Morph - Family photos - Dynasty

See minu pilt pole iseenesest väga õnnestunud, see oli ühelt fotosessioonilt nö naljapilt, kus proovisin teha nägu, mis oleks elevil ja üllatunud. Njah, näitlejat minust ei saa.

Täitsa hea päev

Täna oli üle pika aja selline adrenaliinirohke päev. See pole paha pärast öeldud. Mulle täitsa meeldib see vahelduseks.

Ühesõnaga - sündmus oli valitsuskabineti kogunemine. Lahkusin sündmuskohalt 18.15 ning lugu sellest jõudis eetrisse kell kell 18.55 saates selle koha peal, kus ta planeeritud oli - esimese loona. Loo pikkus 3.05. Kusjuures täitsa saba ja sarvedega lugu. Lugu sai valmis siis, kui Märt oli tere öelnud ning saate teemade lint juba käis.

Ehk siis 40 minutiga toimetussesõit ja montaaž. Kui teised lugejad ehk ei saa selle erilisusest aru, siis ehk kolleegid ajakirjanikud ikka. Vähemalt teised teleinimesed peaksid saama küll.

Ärge saage valesti aru. See pole ideaal. Palju parem on töötada montaažis kell kaks päeval, teha lugu poolteist tundi, aga adrenaliin kulub mõnikord ära.

Palun tõlget

Ilmselt kesknoored ei pahanda, et ma nende pressiteadet levitan. Ja kuigi mu blogi pole pressilist või portaal, ei suuda ma jätta seda siin kirjutamata. Ma lihtsalt palun tõlget, mida nad öelda tahavad, sest lugesin seda kaks korda, aga ei suutnud Sisu üles leida. Mida nad öelda tahavad ja mis on selle mõte peale bla-bla?

Kesknoored: isegi Liis Lass ei suuda reforminoori enam päästa!

Keskerakonna Noortekogu esimees Siret Kotka sõnul tsiteeriti teda SLÕhtulehes valesti ja jäeti loodetavasti ekslikult mulje, justnagu ei hindaks ta Liis Lassi meediaalaseid oskusi ja kogemusi.

Keskerakonna Noortekogu esimees Siret Kotka sõnul on tuntud seltskonnahing Liis Lass väga kogenenud meediaga suhtlemisel ja peaks seega mõistma, et ajakirjanikel on tendents, kas siis tahtlikult või kogemata, asjadest valesti aru saada ja vastupidiselt tõlgendada. "Minu seisukohavõtt ei olnud mingil moel suunatud Liis Lassi vastu, vaid koolitamata ja harimata noororavate vastu, kes minu üllatuseks polegi saanud Liis Lassi ja teiste arvestatavate meediafiguuride tasemel nõustamist ja koolitust, mis kesknoorte jaoks on harjumuspärane ja iseenesestmõistev,” lausus Kotka.

„Mul on kahju noor-reformaritest, sest mitte üksnes minule on silma jäänud reforminoorte tõsine intellektuaalne puudujääk ja eriti, mis puudutab meediavaldkonda, sest ega muidu poleks uudis Liis Lassi koolitusest noororavatele meedias sedavõrd suure lainetuse kaasa toonud. Samas on noororavate seis sedavõrd lootusetu ja ma ei usu, et isegi Liis Lass neid päästa suudab.”

Siret Kotka lisab, et vastus küsimusele, kust on reforminoored saanud ebaprofessionaalse käitumise meedia suhtes, on tegelikult väga lihtne.
„See kõik tuleneb sellise praktiku, nagu Liis Lassi ning ka teiste meediaga manipuleerimise alal tuntud professionaalide puudumisest nende koolitusüritustelt,” lisas Kotka.

„Meie koolitusi väisavad tuntud professorid, majandusinimesed ja teised oma ala asjatundjad, nagu näiteks Linnar Priimägi, Heido Vitsur, Ülo Vooglaid, Tõnis Saarts, Raivo Vare ja Liis Lass oleks ideaalselt värskendavaks täienduseks meid külastavate oma ala asjatundjate plejaadile,” tõdes Kotka. „Samuti vastab absoluutselt tõele, et mõned päevad tagasi saatsime Liis Lassile kirja siira sooviga kutsuda teda oma noortekogu koolitustele esinema, sest ta on meie huviorbiidis olnud juba pikemat aega.”

Valitsusest ka

Keegi küsis mult eile, miks ma ainult Keskerakonnast kirjutan. Nojah, aga mida valitsusest ikka arvata, neil niigi raske.

Reformierakond ei suuda oma valimislubadusi maha jätta. Ansip tunneb sealjuures siirast heameelt, kui saab rääkida ka millestki muust, kui rahast. Padar teeb rasket tööd (ja see on siiralt öeldud) ja tuleb igal hommikul tööle salalootuses, et ehk täna on 2+2 kokku vähealt 5. Aga ei ole. Kusjuures teised ministrid arvavad, et 2+2 on 6, kuid Padar teab pärast sügisprognoosi, et isegi 4 ei tule kokku. Laar vaatab kõrvalt ja kui korra mulle tundus, et asjad liiguvad ning valitsus on asjalikuks hakanud, siis nüüd saavad nad midagi eelarveks nimetatavat kokku ainult seetõttu, et peab, mitte et see päriselt valmis saaks.

Ja ma tõsiselt ei usu, et kui valitsus selle kokku saab ja Riigikokku saab, siis ei ava üks või teine koalitsioonierakond uuesti mingit teemat.

Kojutulekul tekkinud mõtted armunud poisist ja kolmeliikmelisest kambast

Keskerakonna suhe IRL'i on kui meeleheitliku poisi suhe tüdrukusse, kellesse ta on armunud. Ehk muidu tubli poiss, ajab oma asja, kuid kõikvõimalikul juhul on tüdrukuga nõus, räägib nii tüdruku juuresolekul, kui ka tüdruku selja taga rõhutatult sama juttu, kui tüdruk.

Oi jah, kõlab kuidagi tuttavlikult, ma ise vist kunagi samasugune olnud ning mõned lugejad noogutavad nüüd peaga, aga lähme edasi.

See neiu on aga selline kange neiu, ei tee poisist suurt välja. Vaid niipalju, kui viisakus nõuab, mis muidugi poisile kannustavalt mõjub, nii et tüdruku viisakusavaldustele muu maailma mittetähelepanupööramist lausa vandenõuks peab. Aga neiu mängib hoopis vapralt ja rahuolevalt, kuigi ka natuke üleolevalt ja vanemat-targemat õde mängides, peamiselt kahe teise poisiga.

Armunud poisis tekitab see muidugi viha ning selle kolmese kamba pealiku vastu salvab igal võimalusel. Saadab isegi oma jüngreid otse poisi akna taha kollitama ja igal pool avalikult tagakirumisest rääkimata.

Hmm, mul on vist liiga pikk kodutee...
Ma muidugi vabandan, et ma IRLi tüdrukuks nimetan, see täna kojusõites pähetorganud paralleel lihtsalt nõuab nii, kuigi partei on minu peas meessoost olemus.

PS! Savisaare blogi on päris huvitav lugemine, palju huvitavam, kui Kesknädal. Iseasi, kas tema väidete-paralleelide-uskumustega nõus olla või mitte, aga poliitikute blogide seas täitsa värskendav.