Kuidas ma Savisaarelt riielda sain

Juhtus see mitte tänasel pressikonverentsil, vaid vist 2 nädalat tagasi, aga pole olnud meeles enne kirjutada.

Eellugu: tegin intervjuu Savisaarega maamaksust. Tema rääkis kahest asjast. Kõigepealt rääkis linnapea sellest, et pensionäridele makstakse kinni. Minu küsimuse peale, et neile, kes ei ole pensionärid, ei maksta kinni maamaksu ning maksta tuleb näiteks 25000 krooni selle maa eest, kus inimesed elavad, rääkis Savisaar, et maa hind on ka kallis ning täna elame-homme müüme. Vaidlesin sellele vastu, aga siis tuli natuke demagoogiat ka, et ajakirjandus võiks olla järjepidev, et kui tema rääkis Äripäevale, et Hundisilma hinda tema ei tea, sest ta elab seal ja ei kavatse müüa, siis oli Äripäev öelnud, et täna elame-homme müüme.

Ok, sellest tuli neljapäevasel päeval lugu, kus mittetoetatavad inimesed rääkisid, et oi kui raske ja Savisaare kommentaarid sellele poolele.

Järgmisel kolmapäeval läksin pärast linnavalitsuse pressikonverentsi Savisaarelt intervjuud võtma. Alustuseks ta teatas, et ei anna mulle intervjuud, sest mina tegin nii halva loo. Ja pühkis minema. Tema kabineti uksel oli veel väike vaidlus, kus ma siis midagi kommentaari laadset alkoholipoliitika teemal ka kätte sain koos kommentaariga: "Ma tean küll, miks teil seda kommentaari vaja on!"

Ok, korjasin koli kokku ning hakkasime ära minema. Trepil nägin Ain Saarnat, kellelt siis küsisin, et mis Savisaart siis häiris selle maamaksuloo juures. Saarna ei jõudnud vastata, enne jõudis trepist üles tulnud (või liftist välja tulnud) Savisaar mulle käratada: "Noh, läksid kaebama või!"

Järgnes väike ehk umbes minutiline vaidlus teemal, et minu arvates oli see hea lugu ning Savisaar vaidles, et pensionäridest polnud seal ju juttugi, kuigi temal olid kõik arvutused, et palju neile ikka kinni makstakse. Minu väited, et see lugu polnud pensionäridest, vaid inimestest, kes ei jaksa maksta kümneid tuhandeid aastas maa eest, millega nad ei äritse, suubusid kinnilangeva koridoriukse taha kaduva Savisaare väitesse, et muidugi te pensionäridest ei räägi.

Jee!

Linnapeal liiguvad juba mitu päeva jutud, et mind olla Ärapanijas mainitud. Vaatasin siis netist üle - on jah. Päris uhke tunne. Kuigi ma ei saanud aru, mis nad öelda tahtsid ja oli see nali minu pihta või Ivari Padari pihta. Saates loeti ilma igasuguste kommentaarideta ette minu küsimus ja Padari vastus. Kurat, niipalju oleks võinud ikka olla, et nad oleksid kommenteerida võinud kah juurde. Keegi teine (vähemalt mitte nendest, kes nägid ja mulle ütlesid) ka ei saanud pihta, mis mõte oli. Kuigi ema soovitas mitte südamesse võtta, ju siis tema arvates oli minu pihta. Peaks Ojalt küsima, kui teda jälle TV3 koridoris näen - ta käib siin Star FM'i hommikuid tegemas, kuid praegu vist puhkusel ning pole saanud küsida..

Viisitammest

Üks kirumine Viisitammega seoses:

Tänapäeva televisioonis tehakse üle maailma aeg-ajalt niimoodi, et intervjueerija on samal ajal ka operaator. Eesti ka. No Tallinnas eriti mitte, aga mujal maakondades küll. Sellisel juhul peab intervjueeritav vaatama tühja kohta õhus, sest küsimuste esitaja on kaamera taga , samas kaamerasse vaadata ei sobi otse.

Kas president on niimoodi intervjuud andnud? On
Kas peaminister on? On
Kas Savisaar on? On (vist, oleks nagu meeles, aga konkreetset sündmust meelde ei tule)
Kas Euroopa Komisjoni volinikud on? On
Kas Viisitamm andis? Ei, ta ütles ükskord, et tema niimoodi ei saa.

Poliitikute keskendumisvõimest ja muust

Ma olen aeg-ajalt imetlenud poliitikute keskendumisvõimet. Täna oli üks näide. Võtsin intervjuud Vilja Savisaarelt teemal Reformierakonna ettepanekud Riigikogu kohta (komisjonid kokku, 81 liiget Riigikogus, ministrid ühtlasi ka Riigikogus). Vilja Savisaar polnud neid lugenud, kuid luges läbi minu käes olnud Reformierakonna pressiteate ja seejärel esitas pika arutluse, mida tema neist ettepanekutest arvab, mida Keskerakond selliste teemade kohta ajalooliselt arvanud on ning kuidas Reformierakonna tehtud ettepanekud seostuvad Euroopa Liidu ning sisepoliitilise kontekstiga. Hämmastav kiire haaramine.

Teine näide, mille teemat ma enam ei mäleta, on reformi sotsiaalminister Maripuu. Tema ka ei teadnud mingist teemast mitte midagi ette, aga luges ka toona läbi pool A4 paberit teksti ja andis pika ja põhjaliku intervjuu.

Mailis Reps on ka hea. Meid huvitas üks teema, mida pidi Riigikogus ette kandma majandusminister Edgar Savisaar. Mailis Reps oli haridusminister, aga asendas sel hetkel puhkusel olnud Savisaart. Kui ma siis Repsile lähenesin, et kas saaks eelnõu selle ja selle kohta intevjuud, ehmus ta ise ka, et kas temal on sellega mingit pistmist. Vaatasime koos järele, ning endalegi üllatuseks avastas ta, et päevakorras tõesti selline punkt ka (muide, mäletan seda, et eriliselt palav ilm oli, kolmapäevane pikk Riigikogu päev ka). Intervjuust Reps ei keeldunud, palus 5 minutit aega. Kui ta seejärel intervjuu andis, olin ka ise hämmelduses, kuidas tal õnnestus jagada sellest teemast nii sisu, võimalikku kriitikat, majandusministeeriumis toimunud erinevaid läbirääkimisi, konkurentsisituatsiooni valdkonnas ja ka seda, mida TV3 on sel teemal varem teinud. tegelikult on selliseid poliitikuid veel

Aga midagi on ajakirjanikul ja poliitikul seega ühist:
Vaadates, kes on ajakirjanikuna läbi löönud ja kes mitte, siis tundub ka, et ellu jäävad need, kes suudavad endale teema kiiresti selgeks teha. Ajakirjaniku töö on ühes mõttes hullumeelne teemadest minimaalsel, aga ikkagi teatud tasemel läbijäramine - ühel päeval riigieelarve, teisel päeval loomade õigused, kolmandal Riigikogu töö korraldus.

Mõnikord läheb muidugi juhe sassi ka - minu viimase aja kõige hullumeelsem asi oli Tartu maantee rahastamine. Part rääkis üht juttu (et pole otsustatud), Ansip teist (et on otsustatud, et ei tule nii nagu Parts räägib). Seda juhtub kogu aeg, et räägitakse üksteisele vastu. Antud juhul aga hakkasid mõlemad ka rääkima, et teine pool ei öelnud kindlasti seda, kuidas mina aru sain.

Lõpptulemus oli see, et vaheldumisi rääkisin Margus Tsahknaga (kes oli Partsiga koos sel hetkel) mobiiliga, ning Andrus Ansipiga lauatelefonil, kell oli 18.30 ning mina üritasin aru saada, mis toimub. Lugu jõudis eetrisse. Pärast oli tunne, et .... ei leidnudki praegu sobivat võrdlust, aga mõttest saate aru.

Muide - Ansip helistab ise ajakirjanikule pärast intervjuud tagasi, kui ta midagi kummitama jääb ning on alati valmis väsimatult seletama isegi siis, kui ta näeb, et ajakirjanik temaga ei ole nõus ja ei hakka ka nõus olema.

küsimus

Lubasin siin mitte kirjutada isiklikke asju, aga ikkagi üks küsimus kummitab - kes üldse loeb mu blogi? Brita loeb, tema ükskord kurtis, et vähe kirjutan. Teised pole midagi öelnud.

Täiendus kell 21.35: Kais kurtis 2 tundi pärast minu esialgset postitust (peab ütlema, et mõningase solvumisega ridade vahel, kuigi ta nüüd solvub kindlasti natuke veel, et seda kirjutasin, aga ära solvu, eks), et teen talle ülekohut, arvates, et tema ei loe.

Rakvere

Laupäeval käisin Rakveres. Naine pidas seal loengut, mina käisin samal ajal ema ja vennaga sugulasel külas. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin lihtsalt õnnitleda rakverelasi väga ilusa linna eest. Õigemini pole ehk ilus õige sõna. Õigem oleks ehk huvitav ja armas.

Olen Rakveres ka enne käinud ja päris palju, aga kunagi varem pole märganud, kui vahva linn see tegelikult on. Isegi kole agul on seal kuidagi stiilipuhtalt kole agul - kui Tallinnas on agulid (näiteks Kopli või siis mõned muud lagunevate puumajadega kohad) koledad ja kõledad, siis Rakveres oli nendel majadel omapärane romantika. Ilmselt ei tunne seda nende majade elanikud, nende jaoks on need ikkagi külmad mugavusteta ja otsast kokkuvarisenud majad, aga ikkagi.

Ja uued majad on ka Rakveres majad huvitava arhidektuuriga. Igatahes nii palju stiilseid maju pole ma enne näinud üheski teises linnas. Kui linnuse ümbruse nad ka korda teeksid ja näiteks muru istutaksid selle kuivad künkliku rohututimaastiku asemele, siis oleks lausa täiuslik.

Kliimasoojenemise kohta fakt

Lugesin ühest foorumist huvitavat ja šokeerivat fakti: "Viimase 145 aasta kestel ehk tööstusrevolutsiooni algusest saadik on Maa keskmine pinnatemperatuur tõusnud 0,7 °C. Ei tundugi palju? Ent viimane jääaeg oli globaalselt vaid 4-5 °C tänapäevast külmem. "

Mina arvasin, et jääaeg on jube külm.

Allikas: http://www.synerlab.ee/