28 veebruar 2008

Anonüümsetest kommentaaridest

Mis on see, mis paneb mõned inimesed netis liba-allkirju panema. Mu tänasest tööst üks väike osa on vaadata, kas keegi tähtis inimene on pannud netis allkirja vabadussamba vastu. Et siis, kui mõni eriliselt tähtis sinna ilmub, siis helistada ja intevjuud küsida. Aga miks osa inimesi arvab, et on jube vaimukas anda allkirju Viktor Kingissepa (amet revolutsionäär); Sammalhabe, Kingpool ja Muhv(lastesõbrad), Sugu Tung (konsultant) nime all.

Nüüd sattus see netis kirjutamise teema mul blogi esimeseks kirjeks. See on siiski juhus, mitte et see minu arvates nüüd maailma suurima teema on, aga kuskilt peab ju alustama ning kui just see mulle esimesena nii vastik teema tundus, et sõna võtta, siis las ta olla esimene.

Ma ei tea, kas ma olen netikommentaaride vastane või mitte. On lugusid, kus kommentaaride lugemine on andnud lugudele palju-palju juurde. Tihti loeb sealt lisainfot, mida artiklist ei saanud. Ma ise olen ka kirjutanud, kui tean midagi lisada. Mõnikord on teiste argumenteeritud arvamusigi tore lugeda. Aga see kõik on vist 0,01% kommentaaride mahust. Ülejäänud aja on kommentaarid mõtetu killupildumine, laimamine, verbaalne laamendamine (100% nõus presidendiga, kes aastapäevakõnes võrdles labast kommenteerijat tänavahuligaaniga), rahvastevahelise vaenu õhutamine jne. Ja kunagi ei saa olla kindel, kes mingi asja taga on - kas laimamise taga on päris arvamine, või kadedus, isiklik vihavaen, poliitiline vms tellimus.

Kõik see kulutab aega ja närve. Esiteks ajaraiskamine, kui sa pead silmad üle laskma sadadest kommentaaridest, et aru saada, kas kuskil on mainitud see info või mitte, mida mul vaja on. teine probleem on sisuline. Kui ma loen, et Eiki Nestor on ülalmainitud üleskutsele alla kirjutanud, siis miks pean ma seda Eiki Nestori käest üle küsima, kas ikka kirjutas. Sest ma ei usu eriti sõnagi, mis kommentaaris või kuskil mujal anonüümselt tehtavas netis kirjas. Tean konkreetseid juhuseid, kus näiteks mõni ministeerium on eelnõud välja pannes hakanud ise kommentaare kirjutama, mis asju heast küljest näitavad ja eelnõud kiidavad. Erakondade kohta fakti ei tea, aga eks on nemadki teinud. Oleks imelik, kui nad oleksid selle võimaluse kasutamata jätnud. Tean ka kontrollitud juhust, kus ühe riigiasutuse üks paber sai kommentaarides sõimata. Pärast ip-aadresse kontrollides selgus (jah-jah, kui hästi paluda õigete inimeste käest, siis antakse neid välja ka ilma politseid või kohtut asjasse segamata), et mõned kõige vihasemad kommentaarid tegijate kohta tulid riigiasutuse enda seest.

Mis võiks olla parem moodus. Anonüümsete kommentaaride-allkirjade andmise (s.t et saaks vaid ID kaardiga või panganeti kaudu) keelamist takistab mind vaid see vaid see, et mõnikord tahaks tõesti midagi mõistlikku, aga anonüümselt öelda. Nii anonüümselt, et isegi veebimeister ei teaks linnapea pärast rääkida, et see või teine kirjutas. Seega ainsaks, mida mina täiesti mõistlikuks pea, on süsteem kus netikommenteerite tehtu lehetoimetustes kiiresti ja kogu aeg üle vaadatakse ja kustutatakse kõik mittekonstruktiivne. See nõuab ka ühiskonna jalgadega hääletamist, ehk selliste lehtede hülgamist. Mis muidugi on raske, sest mõnda asja mittelugedes võib paljust ilma jääda. Aga muud lahendust ma ei näe. Keelamisega visataks ka laps pesuveega välja. Aga see lootus jääb ka vaid lootuseks, sest jõudu, mis maailma selles suunas viiks, pole olemas. Seega siis ikka keelamine?