20 mai 2008

Riigikohtust

Minu arvates on Riigikogus eestivaenulik organ - muidugi mitte kogu aeg, aga mõned otsused küll.

Vihastasin selle piletikontrollide asja peale. Keda need Ühisteenuste kontrollid segasid, peale jäneste ja intrigaanitsevate inimeste. OK, kohtusse anti nende praak (kohtuvaidlus seisnes selles, et kas inimesel oli plaan tal olemasolev pilet komposteerida või mitte ning selle vaidluse kohta ma ei osma midagi arvata, sest pole jurist ja ise pealt ka ei näinud) ja sealt see kõik alguse sai, aga praake juhtuks mistahes kontrollide puhul, ükskõik kust nad ka pole (näiteks politsei üle vaieldakse nüüd kogu aeg). Kuid Riigikohus leidis selle vaidluse kõrvaproduktina, et õige on tekitada totaalne segadus ja seeläbi oleks suuremates linnades tasuta bussisõit. Lisaks ei tea tänahommikuse seisuga raudtee veel üldse, mis saab.

Lisada siia veel Riigikohtu mitmed roolijoodikuid ja kiiruseületajaid päästvad otsused, lisaks tõenditesse ebajärjekindel suhtumine, millest kirjutas Ekspress, ning tulemuseks ongi üks kahtlane organ. Nad võivad ju õigust taga ajada, aga ka õiglust ei tohiks ära unustada...
See hinnang pole muidugi absoluutne, vaid liialdatud ja teatud asjadele tuginev, kuid nii see tundub.

Eriti kui asja juriidiline lahendus on kontrollimise täpselt samasuguseks jäämine, millele lisandub vaid keerulisem asjaajamine: "Ainuke viis, kuidas AS Ühisteenused piletite kontrollimist jätkata saaks, on meie (justiitsministeerium - S.S.) hinnangul kehtestada ühistranspordi tüüptingimustega leppetrahv sõidutasu tasumata jätmise eest ning need leppetrahvid ASi Ühisteenused abil hiljem kohtulikult sisse nõuda."

Ma muidugi kujutan ette, kui ma sellise jutuga oleks Delfis, mis kommentaare selle peale tuleks :)

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas Sa tõesti arvad, et palju parem ja "õiglasem" oleks tekitada võimu kuritarvitamist st igasugu kontrollid ja korrakaitseorganid teevad mida tahavad ja sülitavad neile seadusega pandud kohustustele, sest oluliseks on muutunud eesmärgi saavutamine vahendeid valimata ning see on ka Riigikohtu poolt seadustatud?

Igal asjal on kaks poolt.

Anni ütles ...

Ma arvan, et kui keegi juba varem oleks piletikontrollide vägivallale käe ette saanud, poleks ka see kohuv viha ja lõplik reaktsioon nii hull olnud. Kusjuures mul on alati pilet, aga sellegipoolest on peale iga Tallinna kontrolöridega kohtumist selline tunne, nagu oleks mind täis oksendatud vms. Siiamaani tegutsesid nad rahulikus karistamatuses. Kui nad normaalsed oleksid, poleks asi vast ka nii hulluks läinud.

Sven Soiver ütles ...

No ei tea, olen mina ka piletita sõidu eest trahvi saanud (ja mõned korrad parkimise eest ka), aga pole hullu kogemust küll olnud. CV'le: ei ütleks seega, et need kõiksugu kontrollid ja korrakaitseorganid teevad, mida tahavad - kui kaalukausile panna karistamatus või juriidiline norm (ps! eriti kui juriidiliseks lahenduseks on sama olukorra jätkumine, kuid "kehtestada ühistranspordi tüüptingimustega leppetrahv sõidutasu tasumata jätmise eest ning need leppetrahvid ASi Ühisteenused abil hiljem kohtulikult sisse nõuda.", siis on selgelt näha, et ka Riigikohtu otsus tähendab vaid asja kontrollimise poole pealt jätkumist, aga asjaajamise keerulisemaks muutumist.)

to anni: "Ma arvan, et kui keegi juba varem oleks piletikontrollide vägivallale käe ette saanud, poleks ka see kohuv viha ja lõplik reaktsioon nii hull olnud." - et kui Riigikohus poleks piletikontrollide peale vihane olnud, siis poleks otsus selline tulnud. Sul Riigikohtu tööpõhimõtetest väga huvitav arvamus...

Anni ütles ...

Ma ei mõtle ainult Riigikohtule, aga tõenäoline, et kohtunikud on juba palju kordi kokku puutunud piletikontrolöride juhtumitega, kus firma oma töötajad alati puhtaks pesta suudab. Siiani on isegi head advokaadid üldjuhul tolle armee vastu võimetud olnud. Kätega kallale minek, kambakesi jalgadega peksmine, moraalne alandamine.. ei ole kuud, kui mu tutvusringkonnas mõnd järjekordset ühistranspordiseiklust poleks olnud. Sekkumine tuli küll võib-olla ootamatult tasandilt, aga varem või hiljem oleks see pidanud juhtuma. Kusjuures siiani ei aidanud eriti miski, politseil oli suva, ajakirjandusse mineku puhul järgnes tolle ettevõtte poolt kohe jõuline vastulöök ja kohtus olid neil parajad murdjaadvokaadid. Ma ei tea, kuidas neid kontrolöre koolitati, aga võib-olla õpetatigi nad kõigepealt poksikotti lahmima ja käsa väänama, siis trahvikviitungit täitma ja seejärel saadeti liinile.

Ninataga ütles ...

AS Ühisteenused on töökohti andev firma, kuid .. kuid ... kuid...
Vaata parem nende eelmise aasta majanduskõverat. Hinda kasumiprotsente ja vaata omanikke.
Minagi õigustaks seda kõike, kui see üksus kuuluks riigi haldusalasse...
Aga Savisaart ja TRahumäge nuumata ma ei taha :(

Sven Soiver ütles ...

to anni: see kas kontrolör on siga või mitte, ei puutu sellesse vaidlusesse. Siga võib olla mistahes kontrolliks pandav inimene: Ühisteenused, transpordiameti ametnik, munitsipaalpolitsei, päris politsei. Kunagi tehtud mingi sotsiaalne katse, mille järeldus oli see, et enamus inimesi, kellele võim anda, muutub vastikuks.

Sven Soiver ütles ...

to nipitiri: Sellega olen küll nõus. Kui bussijäneste ja valestiparkijad on linna saamatajäänud tulu, siis nende trahvimisest (mida küll ühel juhul viivistasuks nimetatakse) võiks ka 100% linna taskusse tulla. No 100% ei tule ta muidugi kunagi, sest selle määramine (inimeste palkamine) igal juhul maksab, aga kasumiks ei tohiks sealt midagi minna.

Anni ütles ...

No jääme eri seisukohtadele ja sellest pole katki midagi :) Mulle meeldib, kui vahel mõni riik riigis sundreformile saadetakse.
Muide, mulle endale meeldib tohutult selline ümberpööratud kontrolöride süsteem, nagu Lätis, Indias ja veel mõnes rännuteele sattunud kandis on: kontrolör istub bussis ja müüb uutele sisenejatele pileteid. Inimestel on tööd, nende töö põhisisuks ei ole ärategemine ja võimutsemine ja see on kuidagi inimlik ja armas süsteem. Karistus- ja kontrollipõhine süsteem paneb ka süsteemi kliendid käituma kui karistusalused.

Sven Soiver ütles ...

Aga sellest Läti kontrollist: need vist petavad välisturiste. Sõitsime Kreekasse, lennuk läks Riiast. Sõitsime Euroline'ga Riia bussijaama, sealt viib lennujaama buss 22. Tädi siis seletas meile, et suurte kohvite eest tuleb osta pilet, isegi mingi lätikeelne paber oli tal olemas. Ok, kui tuleb siis tuleb. Kahtlane hakkas meile tunduma siis, kui tagasiteel sama suurte kohvite eest ei tahetud lisaraha. Pole võimalik, et tagasiteel müüja neid ei näinud, seega esimene ilmselt tegi natuke lisaks, kui keegi teab, kuidas õige on, võiks mulle teada anda.

Anni ütles ...

Ta tegi vist tõesti vahelt, oleme palju kordi Riia kaudu läinud (ja alati lennujaama tollesama bussiga) ja iialgi pole sellist juttu olnud. Samuti pole ühtki märget Riia ühistranspordi kodulehel: http://www.rigassatiksme.lv/?sadala=327

Mis keeles muidu suhtlesite? Lätis tunduvad asjad paremini sujuvat, kui inglise asemel vene keelele üle minna :)
Muidu.. üldine reisimise käigus tekkinud kogemus-soovitus: kui asi tundub kahtlane, võib hakata midagi üles kirjutama, paluda näha teenindaja tõendit, küsida ta firma kontakte jne :) See aitab isegi Eestis, mitte ainult reisu peal.

Oudekki ütles ...

Mina olen väga rahul selle riigikohtu otsusega. Karistusfunktsiooni andmine erafirma kätte on oht nii demokraatiale kui riigi suveräänsusele, sest erakaristusorganid loovad olukorra, kus riik ei ole enam kõrgeim võim mingil maa-alal. Üks eraisik ei tohi omada õigust teist karistada, see on veritasu ühiskond.

Pealekauba ei saa ma üldse aru, miks mingi erafirma peaks minu maksudest kasumit teenima. Avalike asjadega tegelgu avalik organ, mille eesmärgiks ei ole kasum vaid selle avaliku asja tagamine.

Mis puutub roolijoodikutesse, kiiruseületajatesse jne. siis ma ei ole näinud ühtegi Riigikohtu otsust, mis oleks ütelnud, et purjuspäi võib sõita. Küll on aga viidatud asjaolule, et politsei ei ole käitunud eeskirjade kohaselt. Politsei ei või teha kõike ja isegi roolijoodikul on omad õigused.

Muide, mul peab olema kaitse ka selle vastu, et mind potentsiaalselt vihkav politseinik ei lavastaks mind süüdi väljamõeldud asjades. Sellepärast ongi ranged protseduurireeglid ja kui politseinik neid ei täida, siis ta ei ole oma ülesannete kõrgusel.