Reiljani kohtuasi

Nüüd on kohtuasi mõneks ajaks pausile läinud ja tahaks teha kokkuvõtte mis toimub. Kasvõi enda jaoks kuni emotsioonid ja mõtted värsked. Siis hea novembri lõpus ette võtta ja mälu värskendada.

Esiteks kõnede kuulamise (õigemini ettelugemise) ajaks kinniseks kuulutamine. Andku advokaadid mulle andeks, aga ma ei usu, et seda tehti ärisaladuse kaitseks. Prokurör on öelnud, et seal polnud mingit ärisaladust ehk siis neid kohti ei loetud ette. Mina arvan, et nendes kõnedes oli asi palju konkreetsem kui tunnistustes ning et sellest avalikkus teada ei saaks, kasutati ärasaladuse nippi, mille vastu vaidlemiseks polnud prokuröril tegelikult reaalset võimalustki. Iseasi muidugi, et Bergmanni sõnul pole parimad kõned (sealjuures üks ebaseaduslikuse kahtlusega "üks parimaid tõendeid") veel ettekandmisele tulnud. Aga samas - need, kes on neid materjale lugenud (ja ei ole ei kaitsjad ega prokurörid), ütlevad et seal pole midagi konkreetset. Aga need allikad pole ka väga erapooletud, vaid arvavad protsessist väga kallutatult.

Igatahes selle järgi, mida avalikkus on kuulnud (ja ma kordan, et see on vaid osa sellest, mis tegelikult on olnud ja veel tuleb, seega järgnev on kõik pooliku info põhjal), pole võimalik kedagi kolmikust süüdi mõista. Ärimeestest tunnistajad kinnitavad üksmeelselt, et Pärn pole lubanud maksta. Kusjuures seda nad mäletavad kõik vga selgelt, erinevalt muudest asjadest, aga eks see nii ole, et kohtus mäletatakse alati selgelt just seda osa, et "meie sõber on süütu". Aga kui pole maksta lubanud, siis süüdi ka pole. Pistisejuttude kuulamine iseenesest karistatav ju pole.

Aga selle kuulamisega on ka kahtlased lood. Ärimeestest tunnistajad räägivad küll presidendivalimistest, Rahvaliidust, nõudmisest ja 1,5 miljonist kroonist. Ka kohtumiskohtades, kontaktisikutest ja kohvis raha saatmise plaanist. Oleks nagu kindel laks ja trellis paistavad. Aga mis on ehk varju jäänud, kuigi on mainitud nii minu lugudes, kui teistes artiklites - kõik kuulmised on stiilis: "Sain Pärna jutust aru...", "oli emotsioon Pärna jutu põhjal". Ühesõnaga eeldused, arvamused. Mitte keegi pole öelnud, et Pärn ütles sõnaselgelt, et Reiljan on midagi nõudnud. Tegelikult on isegi prokurör öelnud, et kuskil pole kirjas/kuulda, et Reiljan küsis. Seega pole seni kõlanud ka midagi, mis võimaldaks Reiljani süüdi mõista. Aga see on s e n i. Kohtulik arutelu pole veel kaugeltki läbi.

Ja kui tõendid ütlevad (ma ei ütle midagi reaalselt toimunud olukorra kohta, vaid senikõlanud tõendite kohta) üks pole lubanud maksta ja teine pole küsinud, siis pole ka midagi vahendada ning Sild on ka süütu. Variant, et Sild on ise midagi korraldanud ja teinud isetegevust, on ka variant, aga sellega pole kohtus midagi teha, sest süüdistust ei saa käigu pealt muuta - prokurör ei saa öelda, et no ok, ma siis Reiljani ja Pärna ei süüdista, aga see Sild ise nõudis.

Aga mis on siis võimalikud versioonid toimunust:

1. Reiljan on pätt - kus suitsu, seal tuld. Ja kuigi tunnistused on ebakindlad, on raske uskuda, et kogu asi ka niisama on välja mõeldud. Kõik võib ju olla ikkagi nii, nagu süüdistus ütleb, sest kohus on kestnud 5 päeva, nendest 1 päev niisama vaidlemist ja kaks päeva on avalikkus saanud kuulata lünklikult.

2. Prokurör on pätt - sai käsu poliitilistest sfääridest, et leidku asi, mis kõlaks usutavalt ja avalikkusele arusaadavalt ning lööge Reiljan risti. Aga selle poliitilise käsu täitmiseks sellises mahus tõendite ja tunnistuste kokkusaamine tundub väga suure vandenõuteooriana.

2a. Prokuratuur on paranoiline - kuulis midagi pealt ja tõlgendas kohe oma rikutuse piirides. Aga ausad ärimehed ja poliitikud rääkisid vaid advokaaditasust, detailplaneeringu tasust jne. Kaitsjate lemmikteooria.

3. Sild on pätt - ehk ei teadnudki Reiljan midagi, vaid Sild õiendas kogu aeg "keldrites ja pööningutel" ja tegemist oli tema erasahkerdusega. Selline üldmulje on jätnud tunnistustest, aga kui ma peaksin tunnistajapingis vastama, kas keegi on öelnud, et Sild on pätt, peaksin ma vastama: "Ma ei mäleta, millise tunnistaja jutust täpselt on mulle jäänud selline mulje. Võib-olla on selline emotsioon üldse jäänud koridoris räägitud ajakirjanike jutust, mis segunes mõnikord lõõbiga ja ajakirjanike ajaviitsimiseks mõeldud hullumeelsete variantidega."

4. Ärimehed on pätid - üks kamp tahtis maja 180 miljoniga, aga võimalike konkurentide tõrjumiseks jaoks tehti ka 426 miljoniline pakkumine. Konkurente polnud, ja nüüd tahtsid ärimehed saada asja 180 miljoniga. Aga Reiljan võttis neilt tagatisraha ära ning väärib nüüd kättemaksu, mille jaoks punutigi see kuulujuttude võrgustik, mis koputaja kaudu ka prokuratuuri jms huviorbiiti jõudis. Tunnistajapukis on ärimehed kui ühest suust tunnistanud, et Reiljani tegevus tagatisrahadega oli nende arvates ebaseaduslik, kuigi üks kohtuotsus ütleb teistmoodi. Ministeeriumiinimesed on tunnistades öelnud, et riigile oli asi väga kasulik.

5. Tamm on pätt - komisjoni esimees on küsimärk. Miks hoiti ikka dokumente kinni? Kas on alust jutul, et lahkumisavaldus oli lihtsalt viisakas vallandamine? Kas ta ise ei püüdnud vahelt teha, on selle teooria mõte. Aga ma ei oska seda teooriat tõestada, aga neid küsimusi ei saa ma ka peast välja.

6. Pärn on pätt - tahtis endale vahelt teha ja toetusraha teistelt ärimeestelt kokku saada, kuigi temalt keegi midagi ei nõudnudki. Nõrk teooria.

6a. Pärn on lobamokk - Pruuli tunnistuse järgi tahtis ta juba ammu toetada Rahvaliitu, Vichmanni tunnistuse järgi on Pärn mees, kes rääkis palju. Järsku rääkis ta nii palju ja nii segaselt, et keegi ei saanud aru, kus üks jutt lõpeb ja teine algab. Lõpuks jõudis see loba ka Bergmanni kõrvu, kes ei saanud naljast aru.

Aga ajakirjanikel on muidugi pidu. Kui Reiljan süüdi jääb, saab küsida, kas hambahari on juba pakitud ja muid "intelligentseid küsimusi". Kui süütuks jääb, siis kuuleb kohtumaja trepilt atraktiivse ja müüva sajatuse kõigi aadressil.