Kuidas kärpida? (võimatu ülesanne)

Delfis oli üleskutse, et kust lugejad kärbiks ja kas kärbiks? Ma siis mõtteharjutusena mõtlen kaasa ka. Eile koos ühe kolleegiga mõtlesime natuke ja ei mõelnud midagi välja, sest 7 mld on ikka nii ropp suur summa. Kahjuks tean ma ka riigieelarvest ja mahtudest niipalju, et ettepanekutest a ala "riigikogu ilma palgata" tean, et sealt vajalikku raha kokku ei tule.

Tuleb vist kärpida. Euro euroks, aga aasta lõpus võiks pensione ja palku välja maksta, seega raha peab kuskilt kärpima. Laenuvõtmine kõne alla ei tule, sest kui riik teatab, et läheb kulutamise teed, siis antaks laenu sellise intressiga, et asi muutub mõtetuks ja tagasimakstamatuks.

(Ma järgnevas arutluses ei mõtle, et poole aasta pealt on paljud asjad võimatud. Maksudest ka ei räägi, muidu läheb liiga laiaks ning ma ei oskaks ka ennustada adekvaatselt finantsilisi tagajärgi näiteks ettepanekule käibamaks 22% vms.)

Tulumaksutagastused üle vaadata. Praegu kulub ca 2,5 miljardit, ehk saab maksimum miljardi jagu mingitelt asjadelt või piirmääradelt kokku hoida.

Vanemahüvitis. Ära jätta ei saa, sest paljud arvestanud. Aga piirmäära saaks rahahädas alla tuua küll. 2 mld läheb praegu, ehk 500 mlj saab kokku hoida.

Kaitsekulutused. 5-6 mld on praegu, ma pärast viimaseid kärpeid ei tea täpsemalt ja ei hakka blogi jaoks uurima ka. 1 mld võtame ära.

KOKKU 2,5 mld

Avaliku sektori kulud. Praegu on palku kärbitud ka juba reaalselt paljudes kohtades ligi 10%. Veel 10% koos tegevuskulude ja radikaalselt mõne ameti-inspektsiooni-funktsiooni kaotamisega, mis on valus ja halvendab kindlasti avaliku sektori taset, aga on vaja - saaksime kokku hoida 500 mlj mld.

Lapsetoetused. 300-kroonine lapsetoetus esimese lapse pealt ära lõpetada või mingist vanusest ära lõpetada vms. Pettuste ja halduskulude vältimiseks ei hakka ka mingite sissetulekute piiridega jamama, erandid vaid selgelt mõõdetavate asjadega, nagu töötu seisund või laste arv. Muude asjade jaoks on olemas toimetulekutoetused. 2 mld läheb, erandite tõttu (sest kellelegi on see raha eluline ikkagi) 1 mld saame kokkuhoidu.

Ok, kõige eelneva tõttu peame toimetulekutoetustele minevat summat suurendama näiteks 300 miljoni võrra. Ja kogu eelnev kärbib maksude laekumist (tulu-, sotsiaalmaks, aktsiisid, käibemaks ka sest kulutada ei saa) näiteks 500 mlj võrra (mul pole aimugi kuidas neid asju tegelikult arvutada ja ilmselt oleks see ka rahandusministeeriumile päevatöö).

KOKKU 2,5+1,5-0,8=3,2 mld

Igasugu nipet-näpet. Alates riigikogu liikmete kuluhüvitiste lõpetamisest kuni igasuguste pisiasjadeni. 0,3 mld (ja annan endale täiesti aru, et see on juba meeleheitlik katse jõuda eesmärgini).

KOKKU 3,2+0,3=3,5 mld

Otseselt "täielise kokkuhoiu väljakuulutamise" pakett (mida poliitikud ilmselt nimetaks ümber a la "tõusulepööramise programm"), vältimaks riigi pankrotti. Midagi sellist tegi Läti, kui käskis kärpida kulutusi 40%.

1) riigiasutuste 40% tegevus- ja palgakulude kärbe (10% juba võtsime eelpool) = 1 mld
2) totaalne riigi funktsioonide lõpetamine. Ja ma tean, et ma loetlen siin võimatuid asju: rongi ja bussidotatsioonide radikaalne kärpimine; pensionide kärpimine; kuni näiteks selgelt hüpoteetiliste asjadeni, nagu sotsiaalalade üliõpilaste kohustuslik akadeemiline puhkus jm sellised asju, mille üle iseenesest karjuma hakatakse) = ja saaks ka üle 2 mld.

KOKKU tuligi 6,5 mld ehk ligi 7 mld, seda kõike ratsionaalselt mõeldes. Sisuliselt mõeldes hakkaks ma inimesena karjuma iga selle sammu üle, sest ka mina kaotaks väga-väga palju pea iga teise sammuga.

Aga kahjuks tuli kokku alla 7 miljardi, tegelikult on vaja kärpida 8,5 mld (keskpanga prognoos). See 8,5 tähendaks ka alles alla 3% eelarvedefitsiidini jõudmist, ehk me ei räägi isegi tasakaalust, vaid lubatu piiresse jäämist. Ja lisaks pole paljud eelpoololevad ettepanekud rakendatavad poole aasta pealt, järgmisel aastal on kärpevajadus suuremgi ehk siis enam-vähem võimatu olukord poliitikutele on see 3% piir.

Äsja teatas Padar, et rahandusministeerium tegeleb 4,5 mld kärpega ehk siis isegi ratsionaalselt mõtlev ministeeriumi ei suuda rohkem enne poliitikute ette minemist välja pakkuda.

Seega alla anda ja leida raha laenuga ikkagi? Üks variant oleks kohustuslikud riigi võlakirjad minu arust (näiteks on vahe, kas öelda, et me vähendame su palka 10%, või vähendame 10% reaalselt ja veel 20% saad kätte võlakirjas intressiga ehk siis osa palgast saad hiljem võlakirja tähtaja lõppedes. Riik hoiab hetkel kokku, aga pole nagu nuga selga ka löönud täies pikkuses, vaid ainult surkinud noaotsaga. Ja muidugi on ka võimalus müüa endale palga osana antud võlakirju ka kellelegi, kes neid kokku ostab (Sõõrumaa ostaks võib-olla ja Kruuda ostaks võib-olla ning mina ostaks ka veidi, kui keegi näiteks poole hinnaga müüks (mul oleks sellest inimesest kahju, aga anonüümselt ostaks).

Oh, pikk jutt tuli siin terve päev aeg-ajalt kirjutades...