Savisaare ja EPL jätkuks

Täna potsatas postkasti Keskerakonna ja Savisaare uus avaldus teemal EPL. Kõigepealt avalduse tekstist peamine idee:

"Veebikülastuse statistika järgi suurenes avalehe vaadatavus enam kui tuhande külastaja võrra. /.../ Tulemus – Päevaleht lugejaid juurde ei saanud, mina sain toetajaid küll. Aitäh Päevaleht."

Esiteks, kust teab Savisaar Eesti Päevalehe statistikat. Aga ehk on mingi uudis, mida ma pole lugenud. Aga kuidas saab teha järeldust, et kes loeb, see kohe toetab. Enamus inimesi lihtsalt loeb. Mina olen täna näiteks lugenud Keskerakonna, IRLi, Rahvaliidu ja Roheliste avaldusi, rääkimata vist iga ministeeriumi pressiteateid - ega ma siis kohe nende nelja erakonna toetajaks hakanud.

Ajakirjanikud hoidu suu kinni!?

Ma pole tükk aega blogisse midagi kirjutanud, sest kuidagi on alati olnud muud teha ja kui idee on olnud, siis ole jälle arvuti juures olnud. Aga täna mind vihastas otse arvuti taga olles oma postkastist lugedes Savisaare järjekordset avaldust ühe ajalehe artikli peale.

Kõigepealt kirjutas siis Eesti Päevaleht, mida võiks Tallinn oma eelarvega teha. Savisaare vastus: "Minu jaoks on ennekuulmatu, et üks ajaleht avaldab Tallinna Linnavalitsusele survet spetsiifiliste eelarvemuudatuste ellu viimiseks. Linnaeelarve kinnitamine on Tallinna rahva poolt valitud Linnavolikogu pädevuses ning ühelgi ajakirjanikul pole mandaati, mis seda ületaks."

Aga, hea Edgar Savisaar, ükski ajakirjanik pole tahtnud endale eelarve KINNITAMISE õigust. Aga mitte mingite valimistega pole inimesed andnud linanvolikogule ainuõigust ARVATA, mida eelarves teha tuleks. Kui Eesti Päevaleht võtab kätte ja kirjutab oma arvamuse asja kohta, siis poliitik loeb selle tänuga läbi. Kas poliitik kirub sealjuures, peab seda sigaduseks või kallutatud jõudude töök, on poliitiku enda mure. Kui poliitik tahab, siis ta avaldab tehtud ettepanekute kohta arvamust. Mida on ka Savisaar teinud, see oli soliidne, et ta nenest ettepanekutest ka ikka rääkis.

Iseasi muidugi kuidas ta nende arvamuste kohta rääkis. Alates kasvõi sellest, et nagu keegi midagi arvab avalike suhete eelarve kohta (ma ei ütle propagandakulud, sest sellele ütles ükskord Savisaar vastu, et tema luges eelarve läbi, kuid sellist rida ei leinud), siis hakkab Savisaar rääkima teenindussaalist, kuigi on selge, et ajakirjanikud ei mõelnud avalike suhete kulude seas olevat teenindussaali, vaid samas eelarves olevaid muid kulusid.

Ma ei ütle, et Savisaare vastustes polnud asjalikku kriitikat või asjalikku vastust ning eks tal omalt poolt on pettumiseks ka õigus, sest mõnigi Savisaare arvamus asjadest või ettepanekud valitsusele praeguses olukorras on saanud Toompea koalitsioonierakondadelt sama demagoogilised vastused (Ansip ühes intervjuus mulle: "Keskerakond tegelegu asjadega, mida nad tunnevad, trükkigu talonge...").

Aga seekordse Savisaare vastulause tipp oli Savisaare lause: "Päevalehele tuleb soovitada võtta eeskuju oma liidrist Andrus Ansipist". Esiteks süüdistada Ansipit Eesti Päevalehe peatoimetaja olemises pole üldse kommenteerimist väärt. Ja teiseks - lõppude lõpuks on Ansipil samasugune õigus arvata Tallinna eelarve kohta nagu igal teisel inimesel.

Aga suur osa Savisaare vastustest rääkis-imestas, et miks EPL ei kirjuta selles artiklis kokkuhoiust ministeeriumides, Tartus, vabadussambast jne. Aga samal põhjusel - miks mina ei kirjuta siin sissekandes Reiljanist või Laarist. Sest see pole selle sissekande teema, nagu oli ka EPL artikkel Tallinna olukorrast. EPL'is on palju artikelid ka, kus Tallinnast ei kirjutata.

EPL artikkel

Savisaare arvamust ma hetkel netist viitamiseks ei leidnud, kui hiljem leian, panen sellele ka lingi või kui keegi enne mind leiab, siis pange link kommentaaridesse palun.
TÄIENDATUD: Aitäh Tiiule, kes lingi pakkus: Savisaare vastus

Savisaar ja Kersna - räige

Uudis Delfist:

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ei näe endal süüd selles, et tema praegune elukaaslane Vilja Savisaar hülgas paarkümmend aastat tagasi Vahur Kersna, ja vihjab võimalusele, et Kersna keeldus sportlaste austamisepeo juhtimisest just tänu siiani kestvale isiklikule solvumisele.

“Vihjatakse ühele 20-ne aasta tagusele intsidendile minu ja Kersna vahel, mida ta ikka veel üle elavat. Isegi selles ei tunne ma ennast süüdi olevat. Vilja Laanaru on oma valikutega elus ikka ise hakkama saanud. Nii oli see ka tookord, kui ta ühest Lasnamäe ühiselamutoast otsustas ära tulla. Ega ta sellega midagi ei kaotanud,” kirjutab Savisaar oma blogis.

Räige isiklik solvang, kui keegi ütleks mulle nii, siis ma ei tea...

Savisaar teatri/katla hääletusest

Edgar Savisaare PR'lt saabus täna palve kõigile ajakirjanikele, et kui Eestis on veel vaba ajakirjandust, siis võiks aidata kaasa ühe teksti levikule. No ma siis levitan ja kasutan võimalust öelda, et see teema on pühapäeval ühe teemana ka Aivar Riisalu ja Igor Gräzini nädala kokkuvõttes.

Edgar Savisaar: eesti rahvas oskab otsustada

Muide, ega ma ei mäleta varasemast teemat, mis oleks uudistesaates ühe nädala jooksul olnud kolm korda esiuudis, ühe korra saate eesotsas ning täna, viiendal päeval tuleb vist kah (ma täpselt ei tea, pole päevatoimetaja).

Aga ma saan aru Postimehest ja Õhtulehest, kes seda teksti avaldada ei tahtnud. Seal on kokku võetud kõik see, mida Savisaar on sel teemal öelnud ning mida on korratud juba artiklites ja levitatud, ja väga uusi asju seal pole. Mõistlik otsus mitte avaldada.

Milline autojuht on Savisaar?

Kuna Savisaared elavad Hundisilmal ja mina Kuusalus, siis Tallinna sõitmine tähendab ühe maantee läbimist. Ma ei tea, kas ma varem olen ka Edgar Savisaarega lähestikku sõitnud, aga täna ma panin seda igatahes tähele. Autonumbri järgi tundsin ära, sest ma olen oma töö jooksul korduvalt pidanud kuskil olema ja vaatama, millal Savisaar saabub, et talt midagi küsida.

Aga täna jah, kell umbes pool kümme. Kuskil Ruu küla kandis nägin tuttavat autonumbrit ja kui lugejad loodavad, et tuttavat numbrit nägin meeletu kiirusega tagant tulemas ja mööda tuiskamas, siis tegelikult oli vastupidi. Savisaar oli see, kes 90 km/h sõitis, mina olin see, kes talle järgi jõudis. Tema sõitis teisel rajal, mida tegelikult ei tohi. Ja mis oli äärmiselt tüütu.

Tüütu oli sellepärast, et ma pidin mõtlema nüüd sellele, et esiteks ei tohi ma esimesel rajal mööda sõita ja teiseks tähendaks möödasõitmine kiiruseületamist. Kõik teised muidugi tegid seda, aga mina mõtlesin kuni Jõelähtmeni, et kui ma nüüd mööda sõidan ja sellega kaks korda eeskirju rikun ja Savisaar (tegelikult oli neid autos kaks - Edgar juhtis ja Vilja istus kõrval) mu ära tunneb, siis on tal hea vajadusel ja tahtmisel mürgist märkust teha.

Kusjuures tagaolev auto ilmselt kirus meid, sest see minu mõtlemine blokkis natuke teed ära ning möödasaamiseks (kiirust ületades seega) pidi ta tegema järsu tõmbe kahe auto vahelt läbi.

Enne Jõelähtmet ma ikkagi sõitsin eest ära ja ta jäi minust maha, kuni Tallinna prügila juures on 30 piirang ja siis kogunesid kõik sel ajal olnud autod ühte troppi kokku. Pärast Maardu ärakeeramist (sealt edasi Tallinnani on täiesti mõistetamatul põhjusel 70 piirang (üks jupp ka 50km/h), kuigi tegelikult enamus sõidab 90-100 kilomeetrit tunnis, mistõttu oli politsei seal ükskord tervelt nelja autoga kahe kilomeetri peale) algas Savisaare autol uus noorus ja 70 alas sõitis ta 90-100'ga mulle kõigepealt järgi ja seejärel eest ära. Ma ise ka päris 70 ei sõitnud tegelikult.

Savisaare sõitmisega on meeles veel üks juhtum: ta kohtus Leedoga, meie kajastasime seda ning kasutasime katteplaaniks ka seda, kuidas Savisaar saabub. Pärast saadet vaataja helistab, et miks te ei öelnud, et ta valesti parkis. Meie ei pannud lugu tehes seda tähelegi. Järgmisel päeval siis krimiuudiste lõpetuseks rääkisime Allan Muugiga sellest valestiparkimisest eetris ja näitasime pilti. Pärast saadet vaataja helistab ja küsib, et miks me ei rääkinud sellest, et ta kõndis ka valesti üle tee. Seda ma polnud ise tähele pannud.

Päeva tsitaat

Päeva lause vääriline on Tarmo Lausing. Loopealse elurajooni avamine möödus enam-vähem normaalse ilmaga, päikegi paistis. Selleks ajaks, kui Savisaar lahkus, tulid aga äikesepilved ja paks rahe.

Lausing astus õue, vaatas taevasse ja ütles: "Nagu Savisaar lahkub, nii kustub ka päike." Kuradi kahju, et see kaamerasse ei jäänud.

Savisaar oli täna muide heas tujus, ei ühtegi solvangut meie aadressil.

Linnavalitsuse pressikonverents

BNS kirjutas just uudise, et Edgar Savisaar kritiseeris Tallinna linnavalitsuse pressikal ajakirjanudust: "Savisaar ütles kolmapäeval Eestile antud kohta ajakirjandusvabaduse tabelis kommenteerides, et Eesti ajakirjandusel on veel kõvasti arenguruumi. Savisaar küsis kolmapäeval Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil irooniliselt, kas Eesti sai ajakirjandusvabaduse tabelis 4.-6. koha eest- või tagantpoolt lugedes."

BNS ei kirjutanud sellest, et ajakirjanikud said ka riielda munitsipaalpoodide kohta küsimuse eest. Savisaar rääkis natuke Nõmme turust ning seejärel sama palju aega sellest, et kui reformierakond on ajakirjanikele öelnud, et munitsipaalpood on halb, siis ei maksa seda iga nädal ikka teemaks võtta + natuke rääkis ta ka õllelibistamise kõrvale reformierakonna suuniste kuulamisest.

Mina sain ka suusõnalise kolaka. Raadio 4 tegi pärast pressikat eraldi intervjuud, mina ootasin oma järge. Kui minu operaator ka ligi tuli, katkestas ta vene keeles antud intervjuu ning ütles, et ta ei tohi enam intervjuud jätkata, sest muidu TV3 teeb õhtul nätaka, et Savisaar rääkis vene keeles. Mitte keegi ajakirjanik pole kunagi kritiseerinud mitte ühtegi poliitikut, et need annavad vene kanalitele vene keeles intervjuusid, see Savisaare kriitika polnud isegi vaimukas või naljakas.

Ok, meil on viimane kriitika vist isegi saates - vaatan lindi hiljem üle, kas meil on see helis ja pildis olemas (kui ei ole, siis ei saa ju ka saatesse panna), aga kindlasti poleks see saates, kui Savisaar oleks oma venekeelse intervjuu korralikult lõpetanud, ja läinud järgmiste intervjuude andmise juurde, mitte sinna vahepeale andnud järgi kiusatusele halvasti öelda.

Kojutulekul tekkinud mõtted armunud poisist ja kolmeliikmelisest kambast

Keskerakonna suhe IRL'i on kui meeleheitliku poisi suhe tüdrukusse, kellesse ta on armunud. Ehk muidu tubli poiss, ajab oma asja, kuid kõikvõimalikul juhul on tüdrukuga nõus, räägib nii tüdruku juuresolekul, kui ka tüdruku selja taga rõhutatult sama juttu, kui tüdruk.

Oi jah, kõlab kuidagi tuttavlikult, ma ise vist kunagi samasugune olnud ning mõned lugejad noogutavad nüüd peaga, aga lähme edasi.

See neiu on aga selline kange neiu, ei tee poisist suurt välja. Vaid niipalju, kui viisakus nõuab, mis muidugi poisile kannustavalt mõjub, nii et tüdruku viisakusavaldustele muu maailma mittetähelepanupööramist lausa vandenõuks peab. Aga neiu mängib hoopis vapralt ja rahuolevalt, kuigi ka natuke üleolevalt ja vanemat-targemat õde mängides, peamiselt kahe teise poisiga.

Armunud poisis tekitab see muidugi viha ning selle kolmese kamba pealiku vastu salvab igal võimalusel. Saadab isegi oma jüngreid otse poisi akna taha kollitama ja igal pool avalikult tagakirumisest rääkimata.

Hmm, mul on vist liiga pikk kodutee...
Ma muidugi vabandan, et ma IRLi tüdrukuks nimetan, see täna kojusõites pähetorganud paralleel lihtsalt nõuab nii, kuigi partei on minu peas meessoost olemus.

PS! Savisaare blogi on päris huvitav lugemine, palju huvitavam, kui Kesknädal. Iseasi, kas tema väidete-paralleelide-uskumustega nõus olla või mitte, aga poliitikute blogide seas täitsa värskendav.

Sõnade järjekord

Lugesin just BNSi uudist parkimisest Pirital. Seal sees oli lause: "Tallinna linnapea Edgar Savisaar tõdes reedel kohtumisel Pirita linnaosavanema Tiit Terikuga, et viimasel oli tasulise parkimise vastu õigus sõna võtta, kuna..."

Mis kurat! Kas nüüd hakkab Savisaar ütlema, kellel on õigus midagi öelda ja kellel mitte. Vihastasin lausa.

Siis rahunesin ja mõtlesin, et loeks ka ikka originaali (linnavalitsuse pressiteadet). Seal oli kirjas: "Oma ringkäigul Pirital tõdes linnapea, et Pirita linnaosa vanemal Tiit Terikul oli tasulise parkimise vastu sõna võttes õigus, kuna..."

Hoopis teine mõte ju! Vaat mis teeb üks sõna teises kohas.

Miks Savisaar nii teeb? Aga ehk aitab Vitsuti õpetus

Juhatab Savisaar linnavalitsuse istungit ja et ta siis läheks tema kabineti kõrvalruumis toimuvale pressikonverentsile, no ei ole. Linnapea pressiinimene peab siis nentima, et Savisaar on tööl küll, aga on muud ülesanded. Ma ei saa aru.

Eile ka ei saanud Savisaarest aru. Gruusia teemal tahtsime intervjuu saada. Savisaare abi aga konsulteerib härraga ning Savisaar laseb teatada, et eelmisel õhtul ütles ta juba BNSile, mis tal öelda, kirjalik avaldus meediale ka saadetud, seda ei soovinud aga meedia kasutada ning intervjuud ei anna. Abi ütes seda süüdistava tooniga, mis taandus veidi minu protestimise peale, et kell kaheksa eetrisolev uudistesaade ei saagi kasutada avaldust, mis tuleb pärast saate lõppu. Püüa siis teha tasakaalustatud uudiseid, kui Savisaare kättesaamiseks on kaks võimalust - passida linnavalitsuse ees Savisaare auto kõrval või tungida õhtupoole üliõpilaste üritusele, et seal Savisaarel järel joosta. Oeh...

Aga ehk aitab intervjuud teha Lauri Vitsuti raamatus "Infosõjad" olev õpetus. Seal räägitakse küll ülekuulamistehnikatest, aga ehk saab mõnda õpetust kohandada ka ajakirjanduse jaoks. Eriti naljakas on tehnika "mõttetute küsimuste esitamine": tuleb kiiresti esitada arusaamatuid ja asjassepuutumatuid küsimusi. Iga katset neile vastata tuleb segada uute, sama ebaloogiliste küsimustega. Tekkinud surve all võib ülekuulatav (s.t intervjueeritav) hakata väärtuslikke asju välja andma või kõikvõimalikke asju omaks võtma.

Kuigi mul on kuri kahtlus, et Savisaare arvates paljud reporterid just sellised ongi. Ning ei saa välistada, et see arvamus on ka täiesti ärateenitud.

Lihtsad mõtted

Ma asja sisust ei hakka midagi arvama ehk siis poliitikast ning majandusest ei kirjuta. Lihtsalt mõnikord on hea lugeda nii lihtsalt, rahvalikult ja lühidalt kirja pandud kokkuvõtet Reformierakonna ja IRLi arvamusest Edgar Savisaare mõtete kohta. Sõnastas selle meie reporter vastava uudise preambulana (ehk see tekst, mida saatejuht ütleb uudise ette):

Kui nädalapäevad tagasi tuli Edgar Savisaar välja palju kõmuainet tekitanud mõttega munitsipaalpoodidest, siis erakonnakaaslane Kalev Kallo rääkis Seitsmestele Uudistele veel nii mõnestki Tallinna linnapea ideest majanduskriisist väljumiseks. Koalitsioonierakondade arvates on tegemist lihtsalt lollide mõtetega.

On ju lihtsalt öeldud :)

Kuidas ma Savisaarelt riielda sain

Juhtus see mitte tänasel pressikonverentsil, vaid vist 2 nädalat tagasi, aga pole olnud meeles enne kirjutada.

Eellugu: tegin intervjuu Savisaarega maamaksust. Tema rääkis kahest asjast. Kõigepealt rääkis linnapea sellest, et pensionäridele makstakse kinni. Minu küsimuse peale, et neile, kes ei ole pensionärid, ei maksta kinni maamaksu ning maksta tuleb näiteks 25000 krooni selle maa eest, kus inimesed elavad, rääkis Savisaar, et maa hind on ka kallis ning täna elame-homme müüme. Vaidlesin sellele vastu, aga siis tuli natuke demagoogiat ka, et ajakirjandus võiks olla järjepidev, et kui tema rääkis Äripäevale, et Hundisilma hinda tema ei tea, sest ta elab seal ja ei kavatse müüa, siis oli Äripäev öelnud, et täna elame-homme müüme.

Ok, sellest tuli neljapäevasel päeval lugu, kus mittetoetatavad inimesed rääkisid, et oi kui raske ja Savisaare kommentaarid sellele poolele.

Järgmisel kolmapäeval läksin pärast linnavalitsuse pressikonverentsi Savisaarelt intervjuud võtma. Alustuseks ta teatas, et ei anna mulle intervjuud, sest mina tegin nii halva loo. Ja pühkis minema. Tema kabineti uksel oli veel väike vaidlus, kus ma siis midagi kommentaari laadset alkoholipoliitika teemal ka kätte sain koos kommentaariga: "Ma tean küll, miks teil seda kommentaari vaja on!"

Ok, korjasin koli kokku ning hakkasime ära minema. Trepil nägin Ain Saarnat, kellelt siis küsisin, et mis Savisaart siis häiris selle maamaksuloo juures. Saarna ei jõudnud vastata, enne jõudis trepist üles tulnud (või liftist välja tulnud) Savisaar mulle käratada: "Noh, läksid kaebama või!"

Järgnes väike ehk umbes minutiline vaidlus teemal, et minu arvates oli see hea lugu ning Savisaar vaidles, et pensionäridest polnud seal ju juttugi, kuigi temal olid kõik arvutused, et palju neile ikka kinni makstakse. Minu väited, et see lugu polnud pensionäridest, vaid inimestest, kes ei jaksa maksta kümneid tuhandeid aastas maa eest, millega nad ei äritse, suubusid kinnilangeva koridoriukse taha kaduva Savisaare väitesse, et muidugi te pensionäridest ei räägi.

Poliitikute keskendumisvõimest ja muust

Ma olen aeg-ajalt imetlenud poliitikute keskendumisvõimet. Täna oli üks näide. Võtsin intervjuud Vilja Savisaarelt teemal Reformierakonna ettepanekud Riigikogu kohta (komisjonid kokku, 81 liiget Riigikogus, ministrid ühtlasi ka Riigikogus). Vilja Savisaar polnud neid lugenud, kuid luges läbi minu käes olnud Reformierakonna pressiteate ja seejärel esitas pika arutluse, mida tema neist ettepanekutest arvab, mida Keskerakond selliste teemade kohta ajalooliselt arvanud on ning kuidas Reformierakonna tehtud ettepanekud seostuvad Euroopa Liidu ning sisepoliitilise kontekstiga. Hämmastav kiire haaramine.

Teine näide, mille teemat ma enam ei mäleta, on reformi sotsiaalminister Maripuu. Tema ka ei teadnud mingist teemast mitte midagi ette, aga luges ka toona läbi pool A4 paberit teksti ja andis pika ja põhjaliku intervjuu.

Mailis Reps on ka hea. Meid huvitas üks teema, mida pidi Riigikogus ette kandma majandusminister Edgar Savisaar. Mailis Reps oli haridusminister, aga asendas sel hetkel puhkusel olnud Savisaart. Kui ma siis Repsile lähenesin, et kas saaks eelnõu selle ja selle kohta intevjuud, ehmus ta ise ka, et kas temal on sellega mingit pistmist. Vaatasime koos järele, ning endalegi üllatuseks avastas ta, et päevakorras tõesti selline punkt ka (muide, mäletan seda, et eriliselt palav ilm oli, kolmapäevane pikk Riigikogu päev ka). Intervjuust Reps ei keeldunud, palus 5 minutit aega. Kui ta seejärel intervjuu andis, olin ka ise hämmelduses, kuidas tal õnnestus jagada sellest teemast nii sisu, võimalikku kriitikat, majandusministeeriumis toimunud erinevaid läbirääkimisi, konkurentsisituatsiooni valdkonnas ja ka seda, mida TV3 on sel teemal varem teinud. tegelikult on selliseid poliitikuid veel

Aga midagi on ajakirjanikul ja poliitikul seega ühist:
Vaadates, kes on ajakirjanikuna läbi löönud ja kes mitte, siis tundub ka, et ellu jäävad need, kes suudavad endale teema kiiresti selgeks teha. Ajakirjaniku töö on ühes mõttes hullumeelne teemadest minimaalsel, aga ikkagi teatud tasemel läbijäramine - ühel päeval riigieelarve, teisel päeval loomade õigused, kolmandal Riigikogu töö korraldus.

Mõnikord läheb muidugi juhe sassi ka - minu viimase aja kõige hullumeelsem asi oli Tartu maantee rahastamine. Part rääkis üht juttu (et pole otsustatud), Ansip teist (et on otsustatud, et ei tule nii nagu Parts räägib). Seda juhtub kogu aeg, et räägitakse üksteisele vastu. Antud juhul aga hakkasid mõlemad ka rääkima, et teine pool ei öelnud kindlasti seda, kuidas mina aru sain.

Lõpptulemus oli see, et vaheldumisi rääkisin Margus Tsahknaga (kes oli Partsiga koos sel hetkel) mobiiliga, ning Andrus Ansipiga lauatelefonil, kell oli 18.30 ning mina üritasin aru saada, mis toimub. Lugu jõudis eetrisse. Pärast oli tunne, et .... ei leidnudki praegu sobivat võrdlust, aga mõttest saate aru.

Muide - Ansip helistab ise ajakirjanikule pärast intervjuud tagasi, kui ta midagi kummitama jääb ning on alati valmis väsimatult seletama isegi siis, kui ta näeb, et ajakirjanik temaga ei ole nõus ja ei hakka ka nõus olema.

Savisaare saatest

Vaatasin video pealt Savisaare saadet Kalev Spordis. Saade nagu saade ikka, Savisaar nagu Savisaar ikka. Igatahes tekkis mõte, et oleks aus, kui oleks kõrval malekell, mis mõõdaks aega, kaua saatest räägib linnapea Savisaar ja kaua räägib erakonna esimees Savisaar.

Pärast tehtaks arve ka linna ja Keskerakonna vahel samamoodi kahepeale.

Alkoholipiirangutest

Eilne töö oli alkoholipiirangutest, mida Tallinn tahab, et linn kehtestaks (kange alkohol alla 20-aastastele keelatud, suuremad kui pooleliitrised lahka alko pakendid keelatud, siltidel mahuprotsendid ja ealdi piirkond kauplustes suitsule ja alkole).

Alkoholiprobleem on Eestis olemas. Olen nõus. Vastik ainult, et normaalsete inimeste normaalset elu piiratakse ebanormaalsete ehk joodikute pärast.

Eile käitusin täpselt nagu alkoholipiirangute kehtestajad loodavad, et inimene ei käitu. Töö tõttu on pärast tööd poodi jõudmine õnnemäng, kas jõuab enne kaheksat või mitte. Eile jõudsin. Lõppes see sellega, et mul polnudki plaanis alkoholi osta (mõnikord ostan, hea on kord-paar nädalas üks longdrink lubada), aga ikkagi läks nii, et peaaegu ostsin. Kuidas sa jätad ostamata, kui 19.45 karjutakse kaks korda järjest: "Tuletame meelde, et alkoholi müüakse veel 15 minutit!". Võtsin siis igaks juhuks. Pärast viisin tagasi, sest oli külm, tuiskas, saba oli pikk ja ma ei viitsinud seista eraldi kahe longeri jaoks, et need autosse viia ning seejärel päriselt poodi tulla ka vajalikke asju ostma. Jah, nagu Savisaar ütles - "aga miks me peame inimesele viinaostmise mugavaks tegema."

Varsti tuleb sünnipäev, peaks vist hakkama mõtlema, kuidas teha nii, et saaksin töölt ära päeval kaduda, et poes käia. Kodus Kuusalus on ka pood ja müüakse kella 22ni, aga seal on väiksem valik, kui linnas.