Ajakirjanikud hoidu suu kinni!?

Ma pole tükk aega blogisse midagi kirjutanud, sest kuidagi on alati olnud muud teha ja kui idee on olnud, siis ole jälle arvuti juures olnud. Aga täna mind vihastas otse arvuti taga olles oma postkastist lugedes Savisaare järjekordset avaldust ühe ajalehe artikli peale.

Kõigepealt kirjutas siis Eesti Päevaleht, mida võiks Tallinn oma eelarvega teha. Savisaare vastus: "Minu jaoks on ennekuulmatu, et üks ajaleht avaldab Tallinna Linnavalitsusele survet spetsiifiliste eelarvemuudatuste ellu viimiseks. Linnaeelarve kinnitamine on Tallinna rahva poolt valitud Linnavolikogu pädevuses ning ühelgi ajakirjanikul pole mandaati, mis seda ületaks."

Aga, hea Edgar Savisaar, ükski ajakirjanik pole tahtnud endale eelarve KINNITAMISE õigust. Aga mitte mingite valimistega pole inimesed andnud linanvolikogule ainuõigust ARVATA, mida eelarves teha tuleks. Kui Eesti Päevaleht võtab kätte ja kirjutab oma arvamuse asja kohta, siis poliitik loeb selle tänuga läbi. Kas poliitik kirub sealjuures, peab seda sigaduseks või kallutatud jõudude töök, on poliitiku enda mure. Kui poliitik tahab, siis ta avaldab tehtud ettepanekute kohta arvamust. Mida on ka Savisaar teinud, see oli soliidne, et ta nenest ettepanekutest ka ikka rääkis.

Iseasi muidugi kuidas ta nende arvamuste kohta rääkis. Alates kasvõi sellest, et nagu keegi midagi arvab avalike suhete eelarve kohta (ma ei ütle propagandakulud, sest sellele ütles ükskord Savisaar vastu, et tema luges eelarve läbi, kuid sellist rida ei leinud), siis hakkab Savisaar rääkima teenindussaalist, kuigi on selge, et ajakirjanikud ei mõelnud avalike suhete kulude seas olevat teenindussaali, vaid samas eelarves olevaid muid kulusid.

Ma ei ütle, et Savisaare vastustes polnud asjalikku kriitikat või asjalikku vastust ning eks tal omalt poolt on pettumiseks ka õigus, sest mõnigi Savisaare arvamus asjadest või ettepanekud valitsusele praeguses olukorras on saanud Toompea koalitsioonierakondadelt sama demagoogilised vastused (Ansip ühes intervjuus mulle: "Keskerakond tegelegu asjadega, mida nad tunnevad, trükkigu talonge...").

Aga seekordse Savisaare vastulause tipp oli Savisaare lause: "Päevalehele tuleb soovitada võtta eeskuju oma liidrist Andrus Ansipist". Esiteks süüdistada Ansipit Eesti Päevalehe peatoimetaja olemises pole üldse kommenteerimist väärt. Ja teiseks - lõppude lõpuks on Ansipil samasugune õigus arvata Tallinna eelarve kohta nagu igal teisel inimesel.

Aga suur osa Savisaare vastustest rääkis-imestas, et miks EPL ei kirjuta selles artiklis kokkuhoiust ministeeriumides, Tartus, vabadussambast jne. Aga samal põhjusel - miks mina ei kirjuta siin sissekandes Reiljanist või Laarist. Sest see pole selle sissekande teema, nagu oli ka EPL artikkel Tallinna olukorrast. EPL'is on palju artikelid ka, kus Tallinnast ei kirjutata.

EPL artikkel

Savisaare arvamust ma hetkel netist viitamiseks ei leidnud, kui hiljem leian, panen sellele ka lingi või kui keegi enne mind leiab, siis pange link kommentaaridesse palun.
TÄIENDATUD: Aitäh Tiiule, kes lingi pakkus: Savisaare vastus