Ebaseaduslik jaanilõbu

Eile sain teada ühest seadusest.

Jaaniõhtu oli vahva. Seltskonnas umbes ca 15 inimest + lapsed. Aeg sai kogemata valitud täpselt selline, et kui me saabusime, jäi vihm järgi ning jälle hakkas sadama alles koju jõudes, isegi uksest sisse jõudsime ilusti.

Vahva oli. Seltskond, söök ja koht selline armas looduslik. (Muide, silt uksel - Presidendi Kantselei :), ). Ja üldse mitte sellepärast ei olnud tore, et üks saabuja tõi isetehtud õlut, viina ja ka tammelaastudega laagerdatud kanget jooki (konjak oli sel vist nimeks, aga ma pole kangema kraami tundmises nii tugev, et teada, kas see nüüd õige nimi meelde on jäänud). Aga see jook oli ka hea. Ma tavaliselt üle veinikanguseid asju pean liiga kangeks, et head olla (Kuusalus elamine ehk iga päev autoga sõitmine on suhteliselt karsklaseks muutnud), aga see oli tõesti hea.

Pärast kui sai hakatud rääkima, kui hea see on, siis selgus, et kõik head asjad on ebaseaduslikud. Ma ei teadnudki, et kangemat kui 22-kraadist asja ise teha ei tohi. Mis on jabur. Just see, et kuni mingi x kraadini on asi võimude arvates selline armas pärimus-kultuur-traditsioon-ninnunännu. Toimuvad konkursid, võistlused ja puha. Ja siis sellest x kraadist edasi on asi kriminaalne-paha-keelatud.

Tervises ei saa asi olla - ära võid end tappa ka koduõlust; alkoholismis ka mitte - purju jääb ka koduõlust; maksudes ka mitte - no millise põntsu need isetegijad alkoholiaktsiisile ikka paneks. Või müügu siis mingi fix summa eest kange alko tegemise litsentsi. Aga mitte nii, et praegu pidavat igas turismitalus küsides ja mittepolitseinik välja nähes omatehtud kangemat saama. Kuigi mine sa tea, ehk on mingid argumendid olemas, miks see peaks ebaseaduslik olema - aga eilses seltskonnas keegi seda ei kuritarvitanud, keegi seda riigieelarvet mõjutavas koguses ei tarbinud ja purjus peaga sõitma ei läinud.

Aga nüüd siis ajakirjaniku seisukohast - kas ma peaksin olema seadusekuulelikult vastutustundlik ja ütlema, et esiteks oli see jälk kraam ning teiseks pole selliseid asju üldse olemas. Või siis omama selget ühepoolset arvamust, et see seadus on minu arvates jama. Ütles ju presidentki täna, et "Meie riigi tugevus on meie inimeste vabatahtlik soov midagi ära teha". See ju selge vihje ise tegemisele, kuigi ta vist selles kontekstis ei mõelnud.

Alkoholipiirangutest

Eilne töö oli alkoholipiirangutest, mida Tallinn tahab, et linn kehtestaks (kange alkohol alla 20-aastastele keelatud, suuremad kui pooleliitrised lahka alko pakendid keelatud, siltidel mahuprotsendid ja ealdi piirkond kauplustes suitsule ja alkole).

Alkoholiprobleem on Eestis olemas. Olen nõus. Vastik ainult, et normaalsete inimeste normaalset elu piiratakse ebanormaalsete ehk joodikute pärast.

Eile käitusin täpselt nagu alkoholipiirangute kehtestajad loodavad, et inimene ei käitu. Töö tõttu on pärast tööd poodi jõudmine õnnemäng, kas jõuab enne kaheksat või mitte. Eile jõudsin. Lõppes see sellega, et mul polnudki plaanis alkoholi osta (mõnikord ostan, hea on kord-paar nädalas üks longdrink lubada), aga ikkagi läks nii, et peaaegu ostsin. Kuidas sa jätad ostamata, kui 19.45 karjutakse kaks korda järjest: "Tuletame meelde, et alkoholi müüakse veel 15 minutit!". Võtsin siis igaks juhuks. Pärast viisin tagasi, sest oli külm, tuiskas, saba oli pikk ja ma ei viitsinud seista eraldi kahe longeri jaoks, et need autosse viia ning seejärel päriselt poodi tulla ka vajalikke asju ostma. Jah, nagu Savisaar ütles - "aga miks me peame inimesele viinaostmise mugavaks tegema."

Varsti tuleb sünnipäev, peaks vist hakkama mõtlema, kuidas teha nii, et saaksin töölt ära päeval kaduda, et poes käia. Kodus Kuusalus on ka pood ja müüakse kella 22ni, aga seal on väiksem valik, kui linnas.