Kojutulekul tekkinud mõtted armunud poisist ja kolmeliikmelisest kambast

Keskerakonna suhe IRL'i on kui meeleheitliku poisi suhe tüdrukusse, kellesse ta on armunud. Ehk muidu tubli poiss, ajab oma asja, kuid kõikvõimalikul juhul on tüdrukuga nõus, räägib nii tüdruku juuresolekul, kui ka tüdruku selja taga rõhutatult sama juttu, kui tüdruk.

Oi jah, kõlab kuidagi tuttavlikult, ma ise vist kunagi samasugune olnud ning mõned lugejad noogutavad nüüd peaga, aga lähme edasi.

See neiu on aga selline kange neiu, ei tee poisist suurt välja. Vaid niipalju, kui viisakus nõuab, mis muidugi poisile kannustavalt mõjub, nii et tüdruku viisakusavaldustele muu maailma mittetähelepanupööramist lausa vandenõuks peab. Aga neiu mängib hoopis vapralt ja rahuolevalt, kuigi ka natuke üleolevalt ja vanemat-targemat õde mängides, peamiselt kahe teise poisiga.

Armunud poisis tekitab see muidugi viha ning selle kolmese kamba pealiku vastu salvab igal võimalusel. Saadab isegi oma jüngreid otse poisi akna taha kollitama ja igal pool avalikult tagakirumisest rääkimata.

Hmm, mul on vist liiga pikk kodutee...
Ma muidugi vabandan, et ma IRLi tüdrukuks nimetan, see täna kojusõites pähetorganud paralleel lihtsalt nõuab nii, kuigi partei on minu peas meessoost olemus.

PS! Savisaare blogi on päris huvitav lugemine, palju huvitavam, kui Kesknädal. Iseasi, kas tema väidete-paralleelide-uskumustega nõus olla või mitte, aga poliitikute blogide seas täitsa värskendav.

Valitsuserakondade pressiteated

Ei tea, kas neid saades nutta või naerda. Ajakirjanikel muidugi lõbu laialt, teemasid on jne, aga riigi elanikuna ...

Lüües kokku matemaatika eelarve ja majandusprognoosi taga, siis on selge, et riigieelarve kokkusaamiseks ei piisa ei praegustest piirnumbritest ega ka kosmeetilistest maksumuudatustest. Erakonnad aga ei väsi saatmast pressiteateid, mille sõnum kõigi kolme erakonna peale kokku on, et kärpida ei või, isegi piirnumbreid tuleb suurendada ja samas makse ka puutuda ei tohi. Ainus asi, milles nad tundusid vahepeal kokkuleppele jõudvat, oli automaksu, nüüd pole selles ka enam kokkulepet.

Tundub, et poliitikas on põhimõte - põletame võimalikult palju sildu ära, et meil oleks võimalikult raske taganeda. Tõlkes siis - saadame võimalikult tihti võimalikult pretentsioonikaid pressiteateid, siis ei saa me järgi anda, sest rahvas jätaks sõnadesöömise meelde. Meenutab nõukogude armeed, et taganejad lastakse maha ning seda teades tehakse endale taganemine võimatuks. Lootuses, et siis on ainus valik pimesi edasi tormata ja vastane lihtsalt lömastada. /Taganejate mahalaskmist kasutas vähemasti maailmasõja ajal ka USA armee/. Aga mina, rumal, arvasin, et poliitika pole sõda, vaid laua taga lahenduse leidmine.

Üks konkreetne näide ka - IRL saatis eile pressiteate, kus ütles, et kärpeid ei tohi teha, selle asemel nõustuti tulumaksureformi ehk vähendamise ärajätmisega. Eirates täiesti rahandusministeeriumi juttu, et tulumaksust laekuva rahaga lapiks hädavaevu suvisest majandusprognoosist selgunud täiendava puudujäägi, ja seega poleks see rohi juba enne teadaolnud ministrite 9 mld kroonise ülemääraste soovide (mis eraldivõetuna on täiesti õige kurtmine suures osas, aga elu on karm kahjuks) jaoks. Seega nad kas ei kuula rahandusministrit või loodavad, et rahvas ei saa aru.

Rahandusministrilt ootaks iseenesest ausat ja selget seletust, kust kohast nad loodavad järgmisel aastal nii suurt karvu. Isegi Eesti Pank imestas täna selle üle (muidugi neile omases tagasihoidlikus keeles).

Lisatud 20.02: õnneks siiski sellisest sõjaseisukorrast õhtuks loobuti - reformierakond tegi avalduse, mille tõlge on: kui vaja, oleme kõigega nõus (iseenesest riigimehelik) ning IRL ütles ainuvõimaliku variandi: räägime. Eks näis, kauaks sellist konstruktiivsust jätkub.

Suhtekorraldusõppetund Padarilt

Suhtekorralduses on teooria, mille järgi tuleb halbu asju nimetada ilusate sõnadega. Selle klassikaline ja enimkasutatud näide on ameeriklastel sõjaraketi nimetamine Peacekeeperiks ehk rahuhoidjaks. Rahandusminister Ivar Padar ütles mulle eile intervjuus majandusest ja koondamisest rääkides lause, mis ameerikalsed üle lööb: "Tormiline majandus on asendunud stabiilsusega."

Eks ta õige ole - mis saaks veel stabiilsemat olla, kui 0% majanduskasv.