Hea link ja varia töömõtteid

Eile tegin kaht lugu. Esimene oli Maripuust, mis näitab tõsisesse tsüklisse langemist: 6. päev järjest mingi asi sel teemal teha. Iseenesest huvitav oli eile isegi teha, head materjali sai ka, aga see tähendas ka üle pika aja tõsist Riigikogus istumist - 4,5 tundi. Pärast sellist päeva kohe pead helistama K'le ja ütlema, et täna saame kokku, sest on olnud väga tobe päev.

Saime kokku - ning rääkisime Maripuust ja sellest, et Igor Gräzin rääkis eile Riigikogu koridoris teooriat, et Maripuu jamas olen üldse mina isiklikult süüdi. Tema teooria on selles, et nimelt enne ei olevat keegi teadnud Maripuu olemasolust , kuni mina talt ükskord küsisin kommentaari Mardna homolausele. Sealt tekkisid uudised, et Maripuu mõistis Mardna lause hukka ehk netikommentaatorite keeles homodekaitsja Maripuu kuvand oligi tekkinud. Ja sellest ajast üldse hakati Maripuule tähelepanu pöörama. Pärast naersime Elo Mõttusega, et kellelt nüüd järgmisena peaks küsima homoteemalise küsimuse. Elo soovitas kõrgelt lennata ja küsida kohe peaministrilt.

Ei küsinud ma seda peaministrilt. Küsisin Ansipilt hoopis Maripuu kohta. Peaministri vastusest 80% oli sama arvuderida, mida ta valitsuse pressikonverentsil juba rääkis probleemi ulatusest - ja juhuse tahtel rääkis ta seda mulle samale kassetile ja vist ka samale kohale, kus läks pressika jutt ehk siis tehniliselt võttes kustus peaministri neljapäeval räägitud jutt ja asendus täpselt sama jutuga. Ülejäänud vastused olid Maripuu ja tema vabastamise teemal väheütlevad.

Teine lugu eilsel päeval ning ka teine teema Ansipiga oli Padari europarlamenti kandideerimise teema. Keskerakond tegi Ansipi vastusest TV3'le sellise pressiteate, et mul on lausa paha tunne, et ma peaministrilt seda küsisin. Tegelikult muidugi eriti pole, sest tegelikult on ju täitsa edev, kui sinu teema kaugemale jõuav, aga see pressiteade on lihtsalt niiiii keskerakondlik. Päris naerda sai seda lugedes, kuigi sel on ka õpetlik iva sees - kuidas on võimalik võtta üks lause ja keerata see sellise poliitilise padru sisse.

Selles õpetuses on Keskerakonna viimased näited siiski lapsemäng reedese Partsi vastuse kõrval. See oli vastus Kalev Spordi küsimusele, mida intervjuu järjekorras oodates kuulsin. Küsimus: "Mida arvate Hiiumaa elanike vastuseisust tuulepargile?" Vastus (mälu järgi, mitte sõna sõnalt): "Aktiivsed kodanikud on alati head. Näeksin heameelega, et ka Tallinna elanikud väljendaksid rohkem oma arvamust ning kutsuksin neid Kalev Spordi vahendusel julgemalt võtma sõna näiteks pealinna suurte propagandakulude vastu." Ma ei tea, kas Kalev selle sisse ka pani... Igatahes Partsil oli silmnähvatavalt lõbus vastates, kõrvalolnud Marje Josingul ka, minust rääkimata.

Aga see pealkirjas lubatud hea link on ka meediaõpetuse teemal. Soovitan lugeda, mõned kirjutised on küll arusaamatud, aga muidu on väga häid terasid.

Ansip ja tulnukas

Eilses Erisaates oli (vähemalt kuulu järgi pidi olema, ma saadet ei vaadanud) jutt sellest, et Ansip on tulnukas. Nad küsisid selle küsimuse ka valitsuse pressikonverentsil, kus Ansip siis olude sunnil tegema head nägu ja kaasa mängima, filosofeerides enda ja tulnuka sarnasuste üle.

Täna hommikul koeraga jalutades (ideaalne aeg lollide mõtete mõtlemiseks) tuli tekkis pähe üks huvitava paralleel. Ükspäev vaatasin TV6 pealt Stargate SG-1 osa, kus Pentagon lasi teha teleseriaali, mis enam-vähem sarnanes Tähevärava sündmustele. Seda juhuks, kui peaks saladus lekkima, siis nad saaksid naeruvääristada seda paljastusest, et see ju teleseriaalist pärit mõte.

Aga järsku on nii, et Ansip on tulnukas, kuid selle avalikukstulemise kartuses lasi Reformierakond ETV naljasaatel küsida (Allikmaa erakondlikku minevikku võiks ju meenutada) ning nüüd kui keegi peaks hakkama saladusele jälile jõudma, saaks öelda, et see ju ETV naljasaate teema.

Mõelda võiks ka sellele muidugi, et kui tähevärav on päriselt olemas, kuid Tähevärava film ja sari on organiseeritud Pentagoni poolt kattevarjuks, et avalikukstuleku korral saaks öelda, et see on ju teleseriaal.

Poliitikute keskendumisvõimest ja muust

Ma olen aeg-ajalt imetlenud poliitikute keskendumisvõimet. Täna oli üks näide. Võtsin intervjuud Vilja Savisaarelt teemal Reformierakonna ettepanekud Riigikogu kohta (komisjonid kokku, 81 liiget Riigikogus, ministrid ühtlasi ka Riigikogus). Vilja Savisaar polnud neid lugenud, kuid luges läbi minu käes olnud Reformierakonna pressiteate ja seejärel esitas pika arutluse, mida tema neist ettepanekutest arvab, mida Keskerakond selliste teemade kohta ajalooliselt arvanud on ning kuidas Reformierakonna tehtud ettepanekud seostuvad Euroopa Liidu ning sisepoliitilise kontekstiga. Hämmastav kiire haaramine.

Teine näide, mille teemat ma enam ei mäleta, on reformi sotsiaalminister Maripuu. Tema ka ei teadnud mingist teemast mitte midagi ette, aga luges ka toona läbi pool A4 paberit teksti ja andis pika ja põhjaliku intervjuu.

Mailis Reps on ka hea. Meid huvitas üks teema, mida pidi Riigikogus ette kandma majandusminister Edgar Savisaar. Mailis Reps oli haridusminister, aga asendas sel hetkel puhkusel olnud Savisaart. Kui ma siis Repsile lähenesin, et kas saaks eelnõu selle ja selle kohta intevjuud, ehmus ta ise ka, et kas temal on sellega mingit pistmist. Vaatasime koos järele, ning endalegi üllatuseks avastas ta, et päevakorras tõesti selline punkt ka (muide, mäletan seda, et eriliselt palav ilm oli, kolmapäevane pikk Riigikogu päev ka). Intervjuust Reps ei keeldunud, palus 5 minutit aega. Kui ta seejärel intervjuu andis, olin ka ise hämmelduses, kuidas tal õnnestus jagada sellest teemast nii sisu, võimalikku kriitikat, majandusministeeriumis toimunud erinevaid läbirääkimisi, konkurentsisituatsiooni valdkonnas ja ka seda, mida TV3 on sel teemal varem teinud. tegelikult on selliseid poliitikuid veel

Aga midagi on ajakirjanikul ja poliitikul seega ühist:
Vaadates, kes on ajakirjanikuna läbi löönud ja kes mitte, siis tundub ka, et ellu jäävad need, kes suudavad endale teema kiiresti selgeks teha. Ajakirjaniku töö on ühes mõttes hullumeelne teemadest minimaalsel, aga ikkagi teatud tasemel läbijäramine - ühel päeval riigieelarve, teisel päeval loomade õigused, kolmandal Riigikogu töö korraldus.

Mõnikord läheb muidugi juhe sassi ka - minu viimase aja kõige hullumeelsem asi oli Tartu maantee rahastamine. Part rääkis üht juttu (et pole otsustatud), Ansip teist (et on otsustatud, et ei tule nii nagu Parts räägib). Seda juhtub kogu aeg, et räägitakse üksteisele vastu. Antud juhul aga hakkasid mõlemad ka rääkima, et teine pool ei öelnud kindlasti seda, kuidas mina aru sain.

Lõpptulemus oli see, et vaheldumisi rääkisin Margus Tsahknaga (kes oli Partsiga koos sel hetkel) mobiiliga, ning Andrus Ansipiga lauatelefonil, kell oli 18.30 ning mina üritasin aru saada, mis toimub. Lugu jõudis eetrisse. Pärast oli tunne, et .... ei leidnudki praegu sobivat võrdlust, aga mõttest saate aru.

Muide - Ansip helistab ise ajakirjanikule pärast intervjuud tagasi, kui ta midagi kummitama jääb ning on alati valmis väsimatult seletama isegi siis, kui ta näeb, et ajakirjanik temaga ei ole nõus ja ei hakka ka nõus olema.