Savisaar ja Kersna - räige

Uudis Delfist:

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ei näe endal süüd selles, et tema praegune elukaaslane Vilja Savisaar hülgas paarkümmend aastat tagasi Vahur Kersna, ja vihjab võimalusele, et Kersna keeldus sportlaste austamisepeo juhtimisest just tänu siiani kestvale isiklikule solvumisele.

“Vihjatakse ühele 20-ne aasta tagusele intsidendile minu ja Kersna vahel, mida ta ikka veel üle elavat. Isegi selles ei tunne ma ennast süüdi olevat. Vilja Laanaru on oma valikutega elus ikka ise hakkama saanud. Nii oli see ka tookord, kui ta ühest Lasnamäe ühiselamutoast otsustas ära tulla. Ega ta sellega midagi ei kaotanud,” kirjutab Savisaar oma blogis.

Räige isiklik solvang, kui keegi ütleks mulle nii, siis ma ei tea...

Miks inimesed ei maga?!

Kell on 23.53. Just lõpetasin ühe saatelõigu tegemise. Nüüd olen veel mingi aeg tööl, et oodata monteerijat, kes tuleb millalgi peale südaööd tööle mingit saadet tegema. Minul on vaja vaid üks tekst sisse lugeda, aga seda on vaja teha kohe nüüd, sest teises linna otsas saab siis hakata üks produktsioonifirma monteerima üks teist videolugu, mis peab olema hommikuks valmis ehk siis öösel monteerivad.

Ühes meie teises montaažis monteeritakse praegu mingit teist lugu ja seal inimesed tööl, kõrvalruumis töötab Sirje ja valmistab ette nädalavahetuse Eestimaa Uhkust. Annely on ka veel tööl ja teeb midagi.

Üks öö saatsin Eestimaa Uhkuse rezissöörile ühe loo teksti kell 4.17. Vastus tuli temalt minut hiljem tagasi.

Ja lõppude lõpuks on mul puhkus!

Tänane suhtekorraldustegu

Tallink ristis uue laeva - Baltic Queen. Palju õnne neile, südamest!

Selle puhul tuli ka pressiteade nelja fotoga. Aga mis fotod?!
1. tähtsad mehed pressikonverentsil;
2. tähtsad mehed kai peal;
3. üks tüdruk, kes laeva ristis;
4. shampusepudel.

Ma tahan laeva näha!

Täiesti juhuslikke mõtteid

Viimastel päevadel pole olnud ühtegi suurt mõtet, palju väikeseid vaid.

Esiteks vihastasin netikommentaatorite peale. Pikk uudis oli teemal "kalevi arved külmutati". Esimene kommentaar oli ühesõnaline "miks?". Loe artikkel läbi, saad teada.

Teine artikkel rääkis, et prügifirma ei vii esmaspäeval prügi ära ja lisatud oli, et selle päeva eest arveid ei esitata. Loogiline. Aga üks kommenteerija suuris ikka öelda, et "kuradi ragn sells, prügi ära ei vii ning siis suurejooneliselt teatab, et arveid ei esita." No mida peaks tegema, et netikommentaatorid rahul oleks.

Nädala emotsioon oli esmaspäeval, kui ühisteenused teatas, et linnaelanikud võivad olla rahulikud ja muretud, sest lumi neid ei sega - nemad teevad trahve edasi. Lisaks kuskil artiklis öeldud lause, et nemad peavad lähtuma Tallinnaga sõlmitud lepingust ja ei saa mõelda, et järsku on mingi inimlik probleem. No ma saan aru, et leping ja puha, aga öelda ametniku (keda ühisteenuste inimene ju sisuliselt on, juriidiliselt vist mitte) poolt, et me ei tohi mõelda, et järsku on inimlik probleem, on rõve.

Aga lumetorm oli vahva, raadiost kostis asi palju hullemana, kui tegelikult oli (v.a kui Russalka juures auto vibama hakkas ja suhteliselt napilt teise auto riivamisest pääsesin). Mul muidugi suhteliselt uus maastur ka, ja lollidesse kohtadesse ei pidanud ronima. Muide, kohutavalt vahva on jalutada mere ääres lume ja jäätormiga. See jääb kauaks meelde ning vahva ei ole jutumärkides, vaid siiralt öeldud.

Pöffil peaks käima. Ma olen niimoodi ka varasematel aastatel ka nii mõelnud, aga pole jõudnud. See aasta on asi natuke lootusrikkam, sest ma teadvustasin, et pöff käib enne, kui pöff läbi saab. Ennast tundes läheb seekord nagu alati.

Reedel ilmub ajakiri Naised, kus ma vastan mehe sõna küsimustele. Või mingi teine reede. Vastused läksid teele, nüüd kardan, et läksid liiga ülemeelikuks ja ausaks. Üks kollase meedia taustaga tuttav luges üle ning leidis, et on väga head ja kõneainet-küsimusi tekitavad, kuid naeratas sealjuures niimoodi, et ma ei tahtnud täpsemalt küsida.

Eestimaa Uhkuse lugusid kirjutan vaikselt, varsti hakkavad need eetrisse jõudma. Iga loo juures, mis seni on tehtud, olen natuke härdaks muutunud ja pooltel juhtudel on silmad märjaks läinud. Ma pean endale paksu nahka kasvatama, muidu on liiga raske seda teha.

Savisaar teatri/katla hääletusest

Edgar Savisaare PR'lt saabus täna palve kõigile ajakirjanikele, et kui Eestis on veel vaba ajakirjandust, siis võiks aidata kaasa ühe teksti levikule. No ma siis levitan ja kasutan võimalust öelda, et see teema on pühapäeval ühe teemana ka Aivar Riisalu ja Igor Gräzini nädala kokkuvõttes.

Edgar Savisaar: eesti rahvas oskab otsustada

Muide, ega ma ei mäleta varasemast teemat, mis oleks uudistesaates ühe nädala jooksul olnud kolm korda esiuudis, ühe korra saate eesotsas ning täna, viiendal päeval tuleb vist kah (ma täpselt ei tea, pole päevatoimetaja).

Aga ma saan aru Postimehest ja Õhtulehest, kes seda teksti avaldada ei tahtnud. Seal on kokku võetud kõik see, mida Savisaar on sel teemal öelnud ning mida on korratud juba artiklites ja levitatud, ja väga uusi asju seal pole. Mõistlik otsus mitte avaldada.

Lätlased

Täna hommikul läbi linna sõites ja ühe teatud reklaamikampaania plakateid nähes ning raadioreklaame kuuldes tekkis emotsioon, et Eestis on hea elada - lätlastel on lennujaam, meil kõik ülejäänud.

Mis kahjuks ei tähenda, et ma ise poleks ka reise alustanud Riia lennuväljalt. Tallinnast siiski tunduvalt rohkem, sest Riia lennujaam ei saa kunagi sinna tasemele, et ma lõpetan õhtul kell kaheksa töö ning saan veel samal õhtul lennukiga lennata kuhugi.

Riigikogus

Eile oli Riigikogus vahelduseks hea istungit kuulata, tegin seal mingi hetk aega parajaks ning kuulasin rõdult üht arutelu. Mõnikord on jutud Riigikogus sellised, et haara peast kinni, aga eile oli kuidagi hea - koalitsioon ei ülbitsenud, vaid rääkis vabalt ja oli asjalik; opositsioon oli ka vastutasuks asjalik ja ei demagoogitsenud. Ettekanded ja küsimused olid selged, arusaadavad, humoorikad, aga mitte ülepingutatult naljakad.

Ma ei ütle, mis arutelu see oli, hakkate veel vaatama, kes rääkis ja kes küsis ning mis iganes järeldusi tegema.