Jalgpall läks hästi

Mina olen rõõmus, et finaalis on just Saksamaa ja Hispaania. Sest oleks olnud Türgi-Venemaa või üks neist, ei kõlaks asi Euroopa asjana. Türgi ja Venemaa ei ole ju Euroopa riigid. Ma ei tea, mis riigid nad on - Venemaa ju Aasia riik ka ei ole, ju siis Venemaa on lihtsalt Venemaa.

Aga nüüd on kaks Vana-Euroopa riiki omavahel ning las nad olla. Eurovisioon on juba muutunud liiga Ida-Euroopa keskseks (muide, Vana-Euroopa arvates kuulub raudselt ka Eesti Serbia, Poola ja teiste selliste sekka, vähemalt Iiri kalkun mainis ka Eesti ära ju Ida-Euroopa riikide seas, kes on (kontesti arvestades siis täiesti teenimatult) trüginud Eurovisioonile). Nüüd saavad mandri-Euroopa riikid pidada oma pidu ja tunda, et Euroopa tähendab ikka taditsioonilisi Euroopa riike. Las olla neil hea olla ja selles soovis pole mitte midagi iroonilist mõeldud.

WHO konverents

Pressikonverentsil küsis üks eesti arstidele lähedalseisev ajakirjanik ehk Eesti Arsti ajakirjanik Ameerika professorilt Uwe Rainhardtilt, et mis oleks õige tase, palju riik peaks SKPga võrdluses meditsiini panema. Küsimuse taustaks ilmselt see kurtmine arstidelt, et Eestis panustatakse SKPst liiga vähe protsente võrreldes teiste riikidega. Ja eks ta sellist vastust oleks ka lootnud, siis oleks saanud teha kõva artikli.

Tegelik vastus ilmselt nende lugejatele ei meeldi. Nimelt pidavat olemas vastupidine sõltuvus - seal, kus kulutatakse rohkem, on tervishoid valem, sest keskendutakse kallile tehnikale, operatsioonidele ja spetsialistidele, kuid ei loodeta odavatele asjadele, nagu primary healthcare.

Mõnikord on nii vastik, kui vastus tuleb hoopis teistsugune, kui sa arvanud oled.

Aga arstidest ja rahast veel - mul on tuttava tuttav, kes õpib Saksamaal arstiks ja on suures rahahädas, sest Saksamaal on arstid ainus valdkond, kus praktikal olemise eest ei maksta. Meie mõttes siis haiglas residendiks (ilmselt, ma ei tea arstiõppetasemeid nii hästi, et olla kindel, aga vist) on ta ja kõik teised tulevased arstid tasuta.

Ebaseaduslik jaanilõbu

Eile sain teada ühest seadusest.

Jaaniõhtu oli vahva. Seltskonnas umbes ca 15 inimest + lapsed. Aeg sai kogemata valitud täpselt selline, et kui me saabusime, jäi vihm järgi ning jälle hakkas sadama alles koju jõudes, isegi uksest sisse jõudsime ilusti.

Vahva oli. Seltskond, söök ja koht selline armas looduslik. (Muide, silt uksel - Presidendi Kantselei :), ). Ja üldse mitte sellepärast ei olnud tore, et üks saabuja tõi isetehtud õlut, viina ja ka tammelaastudega laagerdatud kanget jooki (konjak oli sel vist nimeks, aga ma pole kangema kraami tundmises nii tugev, et teada, kas see nüüd õige nimi meelde on jäänud). Aga see jook oli ka hea. Ma tavaliselt üle veinikanguseid asju pean liiga kangeks, et head olla (Kuusalus elamine ehk iga päev autoga sõitmine on suhteliselt karsklaseks muutnud), aga see oli tõesti hea.

Pärast kui sai hakatud rääkima, kui hea see on, siis selgus, et kõik head asjad on ebaseaduslikud. Ma ei teadnudki, et kangemat kui 22-kraadist asja ise teha ei tohi. Mis on jabur. Just see, et kuni mingi x kraadini on asi võimude arvates selline armas pärimus-kultuur-traditsioon-ninnunännu. Toimuvad konkursid, võistlused ja puha. Ja siis sellest x kraadist edasi on asi kriminaalne-paha-keelatud.

Tervises ei saa asi olla - ära võid end tappa ka koduõlust; alkoholismis ka mitte - purju jääb ka koduõlust; maksudes ka mitte - no millise põntsu need isetegijad alkoholiaktsiisile ikka paneks. Või müügu siis mingi fix summa eest kange alko tegemise litsentsi. Aga mitte nii, et praegu pidavat igas turismitalus küsides ja mittepolitseinik välja nähes omatehtud kangemat saama. Kuigi mine sa tea, ehk on mingid argumendid olemas, miks see peaks ebaseaduslik olema - aga eilses seltskonnas keegi seda ei kuritarvitanud, keegi seda riigieelarvet mõjutavas koguses ei tarbinud ja purjus peaga sõitma ei läinud.

Aga nüüd siis ajakirjaniku seisukohast - kas ma peaksin olema seadusekuulelikult vastutustundlik ja ütlema, et esiteks oli see jälk kraam ning teiseks pole selliseid asju üldse olemas. Või siis omama selget ühepoolset arvamust, et see seadus on minu arvates jama. Ütles ju presidentki täna, et "Meie riigi tugevus on meie inimeste vabatahtlik soov midagi ära teha". See ju selge vihje ise tegemisele, kuigi ta vist selles kontekstis ei mõelnud.

Tagasi tööle

Nädal aega puhkust sai läbi ja nüüd tuli jaanilaupäeval tööle tulla. Iseenesest suur ebaõiglus, aga vahet pole.

Selle puhkuse ajal olin ma ebaprofessionaalselt tubli. Ei lugenud ühtegi ajalehte, ei vaadanud ühtegi uudistesaadet, lugesin vaid ühte töömeili. Päris mõnus. Ausaltöelda on tunne, et mitte millegist pole ilma jäänud.

Nüüd kolm nädalat tööd ja siis jälle kaks nädalat asjalikele asjadele mõtlemata. Minul on muidugi tänu tööle normaalsetest inimestest veidi paremad võimalused kiiresti läbi lapata, mis vahepeal juhtunud on - kõik saated ju ka arvutis tekstifailina olemas.

Nüüd hakkan ka blogi kirjutama jälle, oli selle sissekande peamine mõte. Kuna ma puhkuse ajal ei lülitanud arvutit ka sisse (vaid ühe korra meilide lugemiseks ja teise korra mõtetu sõjamängu mängimiseks), siis muidugi ei saanud ma telepaatilisel teel ka blogi kirjutada.

Ajakirjanikud õnnetud inimesed

Õhtuleht helistas täna ja küsis, et kas ajakirjanikud on õnnetud inimesed. Üks inglise uuring olevat niimoodi näidanud.

Vastasin, et mina olen küll õnnelik ja rahul ja üldse ei saa aru, kuidas sellisele tulemusele jõuti. Saab inimestega suhelda, väike adrenaliin ja stress lisab elule ainult särtsu, lisasin ajakirjaniku ärgituse peale. Siis lõpetasime kõne ja ma jätsin rääkimata ajakirjaniku elu halvast poolest. Aga kes ikka nii loll on, et SL Õhtulehele midagi kurtma hakkab (kuigi minul on Õhtulehega pigem head kogemused ja ma pole kindlasti inimene, kes nendega vaid meili teel suhtleb, nagu paljud teevad).

Aga näiteks täna - mul kõik valmis, mõtetes juba kodu poole teel ning siis esitatakse Tamkivile umbusaldusavaldus. Nojah. Sorry, abikaasa ja tütar, issi ei tule ka täna normaalsel ajal koju.

Parim meediaarvustus ever

Lugesin Postimehe veebist kommentaari Reporteri tehtud Steri steriliseerimistehase uudislõigule. See on väga-väga hea ja tabav:

mis oli kogu
05.06.2008 23:47

selle miksitud "uudisenupu" mõte..? kas hapukurgi hooajal reporteri reitingu tõstmine.?
hommikusel jalutuskäigul olev esimene emme rääkis oma murest, et lapsel on allergiad ja nahahaavand mis ei parane. ...-mitte sõnagi kiirgusest !
teine emme ütleb, et tema laps on sarnase murega haiglas uuringutel ning ootab arstidelt vastuseid .. - mitte sõnagi kiirgusest !!
kolmas emme räägib, et pool aastat lapsel köha ja nahalöve... - mitte sõnagi kiirgusest !!!
reporteri blond tibi transleerib telepaatiliselt külaelanike mõtted,kaadrisse siseneb suures plaanis mingi pikani, genereerib paatosliku otsustavusega vastuse telepaatilisele kaebusele. uudisenupule vajaliku pikkuse saavutamiseks kordub sama kuid nüüd juba keskkonnaministeeriumi tibiga.
järgneb verbaalne duell tuntud tuumafüüsikute lettermo ja pikani vahel, einstein keerab hauas ringi, marie-curie vaim saab metafüüsilise orgasmi ning mõtlev inimene vahetab kanalit või läheb õue suitsu tegama.

Aga see blogisissekanne pole absoluutselt mõeldud Reporteri või selle loo teinud Elo Mõttuse mahategemiseks. See on enesekriitiliselt ja eneseirooniliselt siia pandud. Nimelt - meie, ajakirjanikud, olemegi sellised. Telepaatilised. Ega mõned minu lood vähem telepaatilised pole. Ja vähem telepaatilised pole minu arust ka suur osa lehtede artikleid.

Üks näide selliste uudiste genereerimise kohta tuleb Postimehest meelde. Valiti paar aastat tagasi Eesti Toiduks Saku Originaal. Järgmise päeva lehes oli artikkel sellest, kuidas karsklased protestivad selle vastu. Artiklist selgus, et karsklaste juht kuulis kogu asjast alles ajakirjandusest ja protestimine väljendus Postimehele antud intervjuus. Mitte et see oleks nüüd Postimehe halvustamiseks kirjutatud, mul endal tekkis tookord sama mõte - et helistaks igasugustele tegelastele ja niikaua helistaks, kuni keegi seda valimist pahaks paneb. Aga jäi tegemata, sest uudis tuli kellaajaliselt nii hilja, et uudistesaade oli selleks ajaks juba samahästi kui eetris ning hilisema trükiajaga Postimees jõudis järgmisel hommikul ilmuvaks leheks asja ära teha.

Ja veel televisioonide kohta üks mõte - huvitav, kas kunagi võiks juhtuda, et mina, Suuder või Saar astub õhtul ette ja ütleb: "Eetris on uudised. Vaatame üle peateemad, aga olgu ette öeldud, et midagi olulist täna küll ei juhtunud ning kui te saadet ei vaata, siis millestki tähtsast te ilma ei jää."

Võtame riigijuhtidest eeskuju

Neli-viis aastat tagasi sõitsin Tallinna piiril 50 alas umbes 70ga. Politsei. Küsis muidugi alustuseks, et mis ma kihutan. Seletasin siis, et tee tühi, päike tagant, mina puhane, auto korras, tee kuiv, nähtavus hea jne. Politseinik kuulas, hakkas naerma ütles, et ju ma siis tean, mida teen ja lasi minema. See on minu jaoks olnud näide politsei inimesega koostöö tegemisest ja inimlikkusest laiemalt.

Ja nüüd siis eilne uudis Raivo Aegi kirjast. Et kui inimene on millegiga politsei huviorbiiti sattunud, tuleb nätakas ära teha. Ehk siis - karistusest ei päästa hea seletus, asjaolude arvestamine. Või otse öeldes - politseinik ei tohi süveneda sellesse, mida inimene räägib, vaid tegema trahvi ära. Sealjuures 75% maksimumist tuleb määrata igal juhul. Kui näiteks trahv on 3000 krooni, siis 2250 väärt nätakas peab igal juhul tulema. Põhjuseks vajadus täita riigieelarvet, mis sest, et maksude laekumine näitab paranemist.

Aga mis siin viriseda. Tegelikult tuleks vist võtta eeskuju riigivõimust ning käituda samamoodi. Tubli kodanik ju võtab eeskujuks riigi parimaid poegi. Seega asendame eelnevas jutus sõna politseinik sõnaga ajakirjanik.

Et kui inimene on millegiga ajakirjanduse huviorbiiti sattunud, tuleb nätakas ära teha. Et siis kajastusest ei päästa hea seletus, asjaolude arvestamine. Või otse öeldes - ajakirjanik ei tohi süveneda sellesse, mida inimene räägib, vaid tegema loo ära. Kusjuures 75% maksimusmist igal juhul. Kui keskmine uudislugu on 120 sekundit pikk, siis 90 sekundit pikk nätakas peab igal juhul tulema. Põhjuseks vajadus reitingut teha, mis sest, et selle nädala mingi päeva Seitsmesed Uudised olid selle päeva Eesti vaadatuim saade.