Postimehes oli artikkel naftahinna võimalikust langusest või tõusust ning kommentaarides läks teema naftanõudluse peale. Kirjutan siia lihtsalt oma ahastuse, millele ma mõnikord olen mõelnud - kuidas on võimalik, et autodele midagi laialdaselt töötavat alternatiivi pole välja suudetud mõelda. Ok, ma saan aru, et elektrimootoril on laadimine selline väga aeganõudev asi jne, aga võiksid olla näiteks mingid vahetatavad akud, mida saab bensiinijaamades asendada ning vahetada, kus neil on siis laadimisaega maa- ja ilm. Hübriidautot mõeldi ka terve sajand välja. No miks ometi asju nii aeglaselt avastatakse!
Kopeerin siia ühe teemakohase kommentaari, mille Postimehes üks anonüümik kirjutas.
Mitte, et ma õnnelik oleksin, et nafta hind kerkib, vaid lihtsalt loogiliselt tuletades... Ei pea olema eriline ajuhiiglane, et näha - kui nafta hind on tõusnud 50 dollarilt 135 dollarini ja nõudlus ei ole oluliselt vähenenud, siis on raske leida põhjust, miks peaks müüma mingit kaupa poole odavamalt, kui see ostetakse ära ka praeguse hinnaga. Seda enam, et ka 150 või 180 dollarit barrelist naftahinna puhul ei väheneks nõudlus veel oluliselt, ehk mõned protsendipunktid. Ehk kusagil 200 dollari juures barrel hakkab juba nõudlus oluliselt vähenema, sest hakatakse tõsisemalt tegelema alternatiivide otsimisega. Võtame kasvõi Eesti näite. Kui bensiini hind tõuseks veel paar - kolm krooni liitrist, väheneks auto kasutajate hulk ehk 2-5 %. Marginaalne. Kui aga bensiini tõuseks juba 30-35, sealjuures diisli hind 40 kroonini liitrist, hakataks aktiivsemalt tegelema alternatiivsete sõiduvõimaluste otsimisega - jalgrattad; ühistransport; miks mitte ka jala käimine lühema teekonna puhul; piiratakse oluliselt autodega matkamist või kaalutakse tõsiselt autosõidu otstarbekust, samuti hakataks rohkem sõitma põhimõttel - ühte autosse viis inimest. Kuna selline tendents hakkab toimuma siis kogu maailmas, väheneb ka vajadus nafta järele ning pakkumine hakkab ületama nõudlust. Alles siis võib hakata kaaluma nafta hinna langetamist.
Kuvatud on postitused sildiga hinnad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga hinnad. Kuva kõik postitused
02 juuni 2008
28 mai 2008
Naftahindadest
Eile sai tehtud naftahindadest lugu (Prantsuse president kavatseb teha ettepaneku, et EL'is võiks naftatoodete käibemaksu alandada. Praegu see ju miinumumina kirja pandud, millest allapoole ükski riik lasta ei tohi).
Aga umbes 20 sekundi jooksul sellest loost tundsin endas missioonitunnet muuta maailma globaalselt paremaks. Samal ajal algas nimelt kampaania, kus Neste ja Statoil Eestis (ja igasugu firmad üle Euroopa) tutvustasid säästva sõitmise põhimõtteid. Ma mõnuga panin ekraanile ka aadressi, kus need kümme soovitust kirjas - kui mõni autojuhtki neid järgib, siis on asjast kasu.
Sellistest soovitustest on muide kasu tegelikult ka. Ise arvutasin katsetades välja sellise asja: kui ma sõidan 110 km/h (nagu mu koduteel on), siis kulutavad mõlemad mu pere autod keskmisena 1,6 l/100 km rohkem kui 90 km/h sõites. See tähendab meie pere maanteepealset läbisõitu ja tänast bensiinihinda arvestades 900 kroonist kokkuhoidu iga kuu. (23 päeva * 35 km linna+ 35 km tagasi * 2 autot * 17,6 kr/l * 1,6 l/100 km).
See muidugi teoreetiline arutluskäik. Mõnikord me hoiame märksa intensiivsemalt kokku autode klapitamisega, ehk saab ühe autoga ka öösel kodus käidud kui minemise ja tulemise aeg minul ja abikaasal klapib. Teiseks mõnikord tahaks natuke kiiremini kõju jõuda või hakkad tööle hiljaks jääma, ja siis 90ga ei sõida. Sest 110 km/h on suvel päris mõnus, kui 90. Sellel viimasel põhjusel pole ma ka arvutanud, palju ma kokku hoiaks, kui sõidaksin 70 km/h, mis mu autol kõige ökonoomsem tundub olevat.
Aga need 10 soovitust on lühidalt kirjutades sellised:
- hooldatud auto töötab ökonoomsemalt (iga 20 000 tagant käin hoolduses, muud ei tee);
- kontrolli rehvide rõhku, alarõhuga rehvid suurendavad kütusekulu 4% (pole kunagi teinud);
- võtke autost ära rasked asjad, mida pole vaja (seda ma järgin, kuigi midagi rasket pole tavaliselt);
- lahtised aknad suurendavad kütusekulu kuni 10% (mina püüan järgida);
- konditsioneer tõstab kütusekulu 5% (ürtan järgida, aga sõitmine peab ka mugav olema);
- mootor käima ja kohe sõitma, mitte ei jokuta pikalt käiva mootoriga (püüan järgida);
- sõitke mõistlikul kiirusel ja ühtlaselt (üritan järgida, alati ei õnnestu);
- vahetage käiku võimalikult vara (automaatkastiga üks auto, sellega ei anna järgida, teisega pole enamasti meeles see soovitus);
- püüa liiklusvoolu ära arvata ja äa anna gaasi, kui ees on punane (järgin);
- jagage autot töökaaslaste ja sõpradega (no abikaasaga mõnikord klapitame, muud pole teinud või kui pärast tööd linnaminek on, siis ikka küsid jalameestelt, et kas keegi tahab, aga eraldi küll mitte).
Aga umbes 20 sekundi jooksul sellest loost tundsin endas missioonitunnet muuta maailma globaalselt paremaks. Samal ajal algas nimelt kampaania, kus Neste ja Statoil Eestis (ja igasugu firmad üle Euroopa) tutvustasid säästva sõitmise põhimõtteid. Ma mõnuga panin ekraanile ka aadressi, kus need kümme soovitust kirjas - kui mõni autojuhtki neid järgib, siis on asjast kasu.
Sellistest soovitustest on muide kasu tegelikult ka. Ise arvutasin katsetades välja sellise asja: kui ma sõidan 110 km/h (nagu mu koduteel on), siis kulutavad mõlemad mu pere autod keskmisena 1,6 l/100 km rohkem kui 90 km/h sõites. See tähendab meie pere maanteepealset läbisõitu ja tänast bensiinihinda arvestades 900 kroonist kokkuhoidu iga kuu. (23 päeva * 35 km linna+ 35 km tagasi * 2 autot * 17,6 kr/l * 1,6 l/100 km).
See muidugi teoreetiline arutluskäik. Mõnikord me hoiame märksa intensiivsemalt kokku autode klapitamisega, ehk saab ühe autoga ka öösel kodus käidud kui minemise ja tulemise aeg minul ja abikaasal klapib. Teiseks mõnikord tahaks natuke kiiremini kõju jõuda või hakkad tööle hiljaks jääma, ja siis 90ga ei sõida. Sest 110 km/h on suvel päris mõnus, kui 90. Sellel viimasel põhjusel pole ma ka arvutanud, palju ma kokku hoiaks, kui sõidaksin 70 km/h, mis mu autol kõige ökonoomsem tundub olevat.
Aga need 10 soovitust on lühidalt kirjutades sellised:
- hooldatud auto töötab ökonoomsemalt (iga 20 000 tagant käin hoolduses, muud ei tee);
- kontrolli rehvide rõhku, alarõhuga rehvid suurendavad kütusekulu 4% (pole kunagi teinud);
- võtke autost ära rasked asjad, mida pole vaja (seda ma järgin, kuigi midagi rasket pole tavaliselt);
- lahtised aknad suurendavad kütusekulu kuni 10% (mina püüan järgida);
- konditsioneer tõstab kütusekulu 5% (ürtan järgida, aga sõitmine peab ka mugav olema);
- mootor käima ja kohe sõitma, mitte ei jokuta pikalt käiva mootoriga (püüan järgida);
- sõitke mõistlikul kiirusel ja ühtlaselt (üritan järgida, alati ei õnnestu);
- vahetage käiku võimalikult vara (automaatkastiga üks auto, sellega ei anna järgida, teisega pole enamasti meeles see soovitus);
- püüa liiklusvoolu ära arvata ja äa anna gaasi, kui ees on punane (järgin);
- jagage autot töökaaslaste ja sõpradega (no abikaasaga mõnikord klapitame, muud pole teinud või kui pärast tööd linnaminek on, siis ikka küsid jalameestelt, et kas keegi tahab, aga eraldi küll mitte).
Tellimine:
Postitused (Atom)
